Seepärast on tähelepanuväärne, et alates tänavu oktoobrist müüakse ASi Tere piimatooteid Peterburi jaemüügikettides ning jaanuarist ka Moskvas.

Eesti tooted võidavad venelaste südameid

“Olen kindel, et Tere toodete kõrge kvaliteet aitab kergesti võita Venemaa tarbijate südamed ja juba 2010. aasta lõpus konkureerib Tere Vene piimaturu liidritega,” ütleb ASi Tere esindaja Venemaal Boriss Galkin firmast Eastfood.

“Tere sammu siseneda Venemaa turule tuleb ainult tunnustada,” ei ole ka Valio Eesti tegevdirektor Kari Finska konkurendi kiitmisega kitsi.

Valio on küll Laeva meiereis toodetud värskeid piimatooteid eksportinud Venemaale juba viis aastat – peamiselt Valio Gefiluse jogurteid ja kohupiimakree-
me –, kuid kogused on olnud väga väikesed. Tänavu esimese üheksa kuuga on Venemaale viidud kõigest 1,2 tonni jogurtit ja hapupiimatooteid.

Ülo Kivine ei taha Tere Venemaale läbimurde üksikasju avada. Rõhutab vaid mitmel korral, et väga tähtsad on sidemed ja ütleb, et palju on panustanud ka Tere omanik Oliver Kruuda.

Ja loomulikult peavad ka tooted olema hea kvaliteedi ning hinnaga.

Tootevalik jogurtite, kohupiimakreemide ja -dessertide, sulatatud juustude, hapukoore ja keefiri osas kooskõlastati Venemaa-poolse partneriga.

Ehkki esimene haagisautotäis kaupa saadeti teele juba kuu aega tagasi, lükkas Ülo Kivine Maalehele intervjuu andmist edasi. “Ei tahtnud sellest kohe hõisata, sest Venemaa on teadupärast ettearvamatu,” põhjendab Kivine. “Praegu saame rääkida, et esimesed kaubad on müüdud ja saanud väga hea vastuvõtu osaliseks. Tellimused on järk-järgult suurenenud.”

Sealne turg on mitu korda suurem kui Eestis – on ju Peterburis 8 ja Moskvas 20 miljonit inimest. Eesti eelis on lähedus ja see, et mäletatakse Pribaltika kvaliteetseid tooteid. See võimaldab Terel saada sealsest kohalikust toodangust ja ka Eesti turule minevast kaubast kõrgemat hinda. “Meil tasub Venemaale oma toodangut müüa,” tähendab Kivine.

Tavalist joogipiima ei kavatse AS Tere siiski Venemaale eksportida. Ühest küljest on see nii kaugele vedamiseks liiga odav toode ja teisalt on realiseerimisaeg suhteliselt lühike. Seetõttu ekspordivad nad hoopis pika säilivusajaga kõrgpastöriseeritud piima. Samas on nad juba pikemat aega vedanud idanaabrite juurde tsisternidega 40% rõõska koort, mida sealne piimakombinaat kasutab toorainena.

Venemaale 150 mln eest jogurtit ja kohupiima

Toodangut müüakse idanaabritele oma kaubamärgi all. “Jääme Tere juurde, see toob rohkem välja Eesti päritolu,” selgitab Kivine.

“Tahame Venemaa ekspordi kasvatada suuremaks kui see on praegu Lätti, Leetu või Soome,” avab Ülo Kivine plaane. “Eesmärk on jõuda Venemaa suunal kümnendikuni käibest. Tere aastakäive on 1,5 miljardit.”

Ta tunnistab, et see on väga suur eesmärk ja oluline lisa olukorras, kus ligi 45% Eesti piimast on üle ja ootab pulbriks-võiks tehtuna ostjat. Kivine on seda meelt, et nimeta masstoote asemel tuleb valmistada lisandväärtusega tooteid, mida saab müüa kõrgema hinnaga.

Pulbri ja või hind kujuneb maailmaturul ja kui ligi poolest Eestis lüpstud piimast tehakse neid tooteid, siis sellest oleneb ka piima kokkuostuhind.

“Tahame, et Eestis toodetud piim ei oleks tavalises 25kiloses pulbrikotis Poola sadamas kõrvuti Poola ja Leedu pulbriga, ilma nime või märgita,” ütleb ta. “Eesti piim on väga kvaliteetne ja me tahame, et see kvaliteet jõuaks läbi toodete lõpptarbijani välja. Seeläbi kasvab ka piima väärtus.”


Tiina Saron, Piimaliidu tegevdirektor

Tegu on igati tähelepanu vääriva sündmusega, sest oleme püüdnud värskete tarbijatoodetega juba pikemat aega Vene turule pääseda, aga eriti edukalt pole see läinud.

Valio ekspordib Eestist Venemaale rohkem juustu, värskete piimatoodete osakaal on väike.

Eesti piimasektorile on väga kasulik, kui riigist eksporditakse välja kõrgema lisandväärtusega tooteid. Toodame ju endiselt siseturu vajadusest rohkem ja tootjale makstav piima hind sõltub eksporditurgude hinnatasemest. Lisaks on Venemaale ekspordil madalamad transpordikulud, mis peaks andma meie toodetele mõningase eelise.