Tuna & täna: mõnda klaasist

Sõna "klaas" on pärit alamsaksa sõnast glas ('klaas' kui materjal; 'klaasnõu', 'joogiklaas'; 'liivakell'), mis on pärit indoeuroopa tüvest *ghel- ('särama', 'läikima'). Viimasest on pärit ka paljud värve ja kirkaid aineid väljendavad sõnad, sh kollane ja kuld.

Itaalia

vetro

ja teiste romaani keelte selletaolised sõnad on pärit ladina sõnast

vitrum

('klaas'). Vene

стекло

ja teiste slaavi keelte selletaolised sõnad on tõenäoliselt pärit gooti sõnast

stikls

('peeker', 'sarv').

Gruusia mina, inglise glass, khmeri kaev, läti stikls, leedu stiklas, prantsuse verre, rootsi glas, Saksa Glas, soome lasi, tšehhi sklo, türgi cam.

• Lihtsaid asju pole kuigi kerge defineerida. Üsna hästi on klaasi määratlenud meie keelepiibel EKSS ("Eesti keele seletav sõnaraamat"): "Peamiselt silikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal."

Klaasi saamiseks sulatatakse liiva, soodat ja lupja. Looduslikult võib kvartsklaas tekkida vulkaanilise tegevuse, välgulöögi või meteoriidi langemise tulemusel.

• Õigupoolest pole klaas üldse lihtne asi. Üks lahendamata probleeme füüsikas: mis on klaasi olemus ja kuidas õieti toimub klaasi üleminek vedelast olekust tahkeks.

Vesi on jahtudes vedel, kuni ta 0° juures jääks külmub. Sulaklaas aga tardub pikkamööda mitmesaja kraadi jooksul, nii et kindlat sulamis/tahkumistemperatuuri tal polegi.

• Visa linnalegend pajatab, et klaas on vedelik, olgugi et hirmus sitke, ja voolab pikkamööda. Seda pidavat tõestama asjaolu, et vanade kirikute aknaklaasid  on alaservast paksemad kui ülaservast. Ei vasta tõele.

Vanasti valmistati aknaklaasi nii, et klaasipuhuja keerutas sulaklaasimulli püstselt, kuni see võimalikult lamedaks ja tasaseks venis. Mulli tasasest osast lõigati seejärel akende jaoks parajad tükid. Päris ühtlase paksusega need muidugi ei olnud.

Kui siis klaassepad aknaid klaasisid, asetasid nad ruudu raami, paksem serv allpool - nii tasakaalu mõttes kui ka selleks, et vesi raami vahele ei valguks. On leitud ka lohakate klaasseppade tööd - aknaid, kus ruudu õhem serv on all või küljel.

Ajakirja American Journal of Physics 1998. a mainumbris kirjutab Brasiilia materjaliteadlane Edgar Zanotto, et tavalise keskaegse klaasi märgatavaks voolamiseks 800 aasta jooksul peaks seda pidevalt kuumutama 414° juures. Toatemperatuuril kuluks kiriku aknaklaasil märgatavaks alaservast paksenemiseks 10³² aastat. Seda on 10 miljardit triljonit korda rohkem kui universumi vanus.

• Hiliskeskajal levis Euroopas uut tüüpi psüühikahäire - klaasiluul. Inimene hakkas arvama, et ta on tehtud klaasist ja järelikult võib kergesti kildudeks puruneda.

Üks esimesi selle all kannatanud kuulsusi oli Prantsuse kuningas Charles VI Nõdrameelne (1368-1422), kes igaks juhuks laskis oma rõivaid tugevdada raudvarrastega.

• Klaasi osati teha Egiptuses juba 3500 aastat tagasi.

Eesti esimese klaasikoja rajas Hiiumaale Jakob De la Gardie 1628. a. Klaasikoda töötas 1628-1664. Selle nimetusest Glashütte on pärit Hüti küla nimi.

Maailma vanim klaasnõu - Thutmosis III (valitses 1479-1425 eKr) peeker.