Hermet teab, mida räägib. Ta on üksipulgi kursis Euroopa ja isegi kogu maailma munasektori olukorra ning arengutega. Võib arvata, et temast informeeritumat sel alal Eestis polegi.

Juba kümmekond aastat on ta Euroopa Komisjoni nõuandva komitee liige, samuti Brüsselis tegutseva ühendorgani COPA/COGECA (professionaalsete põllumajandusorganisatsioonide komitee ja põllumajandusühistute konföderatsioon – toim) munade ja linnuliha töögrupis Eesti eestkõneleja.

Seal kuuldut ei hoia Eesti suuruselt neljanda munatootja – AS Talleggi, Peri POÜ ja Sanlind OÜ järel – Linnu talu ärijuht kiivalt üksnes enda teada.

Kanadele parem elu

Valgamaal Tõlliste vallas asuvas Linnu talus võeti puuride vahetus enam kui 40 000 kanale ette krooniajal. Siis läks see maksma 7,4 miljonit krooni, mis teeb praeguses vääringus laias laastus 473 000 eurot.

Varem olid Linnu talu munejad neljas kanalas, nüüd mahuvad nad kahte. Ühes on 22 000 ja teises 24 000 lindu. Ruumi kokkuhoid saavutati tänu sellele, et seniste ühekordsete puuride asemel võeti kasutusele korruspuurid, kolm või neli korrust üksteise otsas. Üks puur pikas puuride reas on 2,5 m pikk ja 60 cm lai, puuri mahub paarkümmend lindu. Endistesse väikestesse mahtus kõigest paar-kolm.

“Kuigi hulga sekka satub ka nii-öelda kanadest riiukukki, siis ometigi on nad uutes puurides rahulikumad, neil on rohkem ruumi, ka õhuvahetus on parem,” hindab Hermet uute puuride kasutuselevõttu positiivseks sammuks, vaatamata siin-seal riikides kostunud pahameelele.

Uutes puurides on kanadele isegi õrred ja siblimismatt, samuti kaldpind küünte kulutamiseks. Kõik see vähendab kanade stressi ning tänu sellele peaks munatoodang tervislikum tulema.

Hermet möönab, et puuride vahetus ei olnud ei temale ega firmale kerge aeg. PRIA vahendusel saadi küll toetust, aga kuna investeeringud olid suured, kasvas laenukoormus topelt.

“Masuaeg oli just alanud ja pangad ei tahtnud kuigi meelsasti laenu anda,” meenutab ta.

Lisaks n-ö Euroopast peale sunnitud väljaminekutele on Linnu talu teinud hulganisti teisigi mahukaid investeeringuid.

2006. aastal pandi püsti täisautomaatne söödaveski, mis läks maksma 4,2 miljonit krooni. Kuna 2007. aastani linnukasvatusele toetusi ei antud, tuli toetuda üksnes laenule ja liisingule. Selle tagasimaksetest saadi priiks tänavu kevadel. Söödaveskit oli aga karjuvalt vaja: ostusööt ei olnud alati hea, kippus vahel kanade tervisele häda kaela tooma.

“Ise tehes saame parema sööda, aeg on näidanud, et see on kaasa aidanud kanade munemisele ja tervisele, odavam tuleb ka,” märgib ta.

Alustas leti taga

Praeguses vääringus hoiab ettevõte oma söödaveskiga iga kilo pealt kokku 6 senti. Aastas kulub jõusööta paar tuhat tonni. Nii teenib toogi investeering end tasapisi, kuid jõudsalt tagasi. Kasu on ka ümbruskonna viljakasvatajatel, kes saavad oma nisu ja otra kanakasvatajale müüa.

Tulu on toonud ka oma tapamaja rajamine, mille ööpäevane võimsus on kanapartiide väljavahetamisel kuni 2500 lindu.

Hy-Line’i tõugu tibud ostetakse kõik Soomest ühepäevastena, munema hakkavad nad viiekuusena. 95% kanadest muneb pruune mune.

Omajagu uhke on ärijuht muu hulgas ka Linnu talu seleenimunade üle, mida on müüdud juba aastaid. Seleen jõuab munadesse kanasöödaga, kuhu on seda lisatud. Selliseid mune süües tugevneb teadlaste hinnangul inimeste immuunsüsteem ning haigusedki kimbutavad siis vähem.

39aastane Hermet tunnistab, et Linnu taluga sidus teda õnnelik saatus. Ta abiellus Linnu talu tulevase omaniku ja tegevjuhi Astre Jaaganti tütrega. Aastast 1993, mil ämm sovhoosiaegse kanala ostis, käis ta algusaastatel tihti kooli kõrvalt ka ise mune Tartu turul leti taga müümas.

Tol ajal õppis ta Tartu kunstikoolis mööbli restaureerimist ja kujundust, pärast kooli aga teenis raha ajalehemonteerijana Postimehe toimetuses.

“Ajalehepoiss olen küll olnud, kui selleks võib nimetada lehe kokkukleepimist, aga miljonär...” jääb ta mõtlema. Kui arvestada, et Linnu talust tuleb aastas üle kümne miljoni muna, pole tema miljonärikski nimetamine liiast.

Koostöö ämmaga sujub

Aastaks 1998, kui noormehel töö Postimehes otsa sai, oli Astre Jaagant märganud väimehe äri- ja turundusesoont ning võttis ta oma firmasse müügijuhiks. Samal aastal läks Hermet Tartu Ülikooli avatud ülikooli juurat õppima. Pere ja töö kõrvalt bakalaureusekraadini läks kümme aastat. “Seda läheb ikka vaja, diplomit mitte, aga teadmisi,” ütleb ta veendunult.

Nii on ka töölepingute ja -õiguse küsimused tema lahendada. Seetõttu ei pea väike firma kallist juristiabi tellima. Majandushariduse on ta aga saanud igapäevase töö kõrvalt 15 aasta jooksul ning koolitustelt. Vahepeal on tal peast käinud läbi isegi mõte minna majanduse magistriõppesse. Aeg annab arutust.

Aastast 2003 on ta Linnu talus täistöökohaga. Koostööd ämmaga peab hästi sujuvaks. Jaagant tegeleb tegevjuhina firma igapäevase juhtimisega, ja kuna on hariduselt veterinaar, siis ka selle valdkonnaga.

“Mina tegelen rohkem ettevõttest väljapoole jäävaga,“ selgitab Hermet tööjaotust, kuigi rangeid piire nad ses osas sättinud ei ole.

Hermeti õlul on kampaaniate korraldamine, toodete ja varustuse küsimused, samuti masinate remondi organiseerimine. Aga ka finantsplaanide tegemine ja PRIA toetuste taotlemine.



KOMMENTAAR

Jaan Bachmann

Valgamaa Põllumeeste Liidu
ja nõuande­keskuse juhataja

Jarno Hermet on aastaid olnud maakonna kõiki põllumehi, maaettevõtjaid ja töötlejaid ühendava Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse või siis nõukogu liige. Tema kõrgelt hinnatavad omadused on tasakaalukus ja ettevõtlikkus.

Alates tema asumisest Linnu Talu arendus- ja turundusjuhi kohale, on ettevõtte töötulemused, tehnoloogia, samuti toodangu kvaliteet pidevalt paranenud. Toodetakse tervislikult rikastatud mune, on rajatud uus söötmissüsteem, rekonstrueeritud kanalad – pandud uued ELi nõuetele vastavad puurid. Palju tähelepanu on pööratud keskkonna säästlikkusele. Tal on visioon ette mitmeks aastaks – uue tibula ja kanala kohandamine, sõnnikumajanduse parandamine jne. Ta teeb kõik ettevõtmised läbikaalutult.

Euroliitu astumisel esitas Valgamaa Põllumeeste Liit tema Eesti tootjatepoolseks esindajaks ELi komisjoni juures olevasse linnuliha- ja munatootmise töörühma. Ta on kõik need aastad aktiivselt osalenud selle töös. Pärast vastava komisjoni istungit avaldab ta alati eestikeelse asjalikult koostatud memo räägitust ja otsustest.



KANDITAAT

JARNO HERMET

OÜ Linnu Talu ärijuht

- Tagula küla, Tõlliste vald, Valgamaa.

- 100% majandustegevusest kanakasvatus: munad, kanaliha.

- 45 000 munejat kana.

- 2011. a ca 11 miljonit muna.

- Aastakäive 912 000 eurot.

- Kasum 11 266 eurot.

- 10 töötajat.

KONKURSS

“Aasta põllumees”

- Esimese konkursi (2001) nominentide seas oli ka seekordse loo peategelase Jarno Hermeti ämm
Astre Jaagant.

- Aastate jooksul on konkursil osalenud kaheksa Valgamaa põllumajandusettevõtjat ja talupidajat, neist mitmed korduvalt.

- Aasta põllumehe tiitli on pälvinud seemneviljakasvataja, Puide talu peremees Mati Nurm (2008).

- Suurematest linnukasvatajatest on konkursil peale Astre Jaaganti osalenud Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg Raplamaalt(2004), Peri POÜ juht Sulev Peets Põlvamaalt (2004) ja vutikasvataja Ülo Pullisaar Tartumaalt (2007).