Eesti piimatööstused väldivad leedukate viga

Venemaa veterinaarteenistus avastas Leedu tööstuste toodangust etiketil kajastamata piimapulbrit ja taimseid rasvu ning sulges neist ettevõtetest piimatoodete impordi Venemaale.

Leedus kasutatakse piimatoodete tootmiseks muu hulgas piimapulbreid ja taimseid rasvu, kuid neid toote etiketil ei kajastata. See oli mõnest Leedu piimatööstusest Venemaale suunatud ekspordi keelamise põhjus, kirjutas Venemaa ajakirjandus eelmisel nädalal.

Vene peasanitaararsti Gennadi Oništšenko sõnul on eksperthinnangu kohaselt Leedus viimastel aastatel trend piimakarja vähenemise suunas, vahendas 1prime.ru. Samas on Leedu tema sõnul sisse ostnud olulises koguses piimapulbrit.

Seevastu ei ole Venemaale eksporditud toodete etiketil kirjas, et nende valmistamiseks on kasutatud piimapulbrit ja taimseid rasvu. “See on kvaliteedi ja ohutuse küsimus,” rõhutas Oništšenko Moskvas toimunud briifingul.

Otsus ei mõjuta Eesti eksporti

“Leedu sisseveo piiramise teemal on räägitud viimasel ajal tihti,” tõdeb Tere ASi juhataja asetäitja Ülo Kivine. “Kuivõrd Venemaa on Leedule üks peamisi piimatoodete ekspordi sihtriike, siis on loomulikult selle turu avatus neile äärmiselt oluline,” lisab ta ja toob näite, et Leedu ekspordib Venemaale juustu ümberarvestatuna piimaks ligikaudu 1500 tonni päevas. See on võrdne praktiliselt kogu Eestis toodetava tooraine päevase kogusega.

“Leedu toodete ekspordipiirangud Venemaale mõjutavad enam tooraine väljavedu Eestist, kindlasti vähem Eesti toodete eksporti Venemaale, sest meie mahud on märgatavalt väiksemad kui Leedul,” arvab Kivine.

Kui Leedu kasutab kohupiima ja jogurti valmistamisel piimapulbrit, mis ei ole etiketil kirjas, kas siis ei või sama skeemi kasutada ka Eesti piimatööstused?

Veterinaar- ja toiduamet on võtnud tänavu piimast ja piimatoodetest turukorraldusliku järelevalve käigus 156 analüüsi, millest üks osutus mittepiimarasva osas nõuetele mittevastavaks. “See oli olukord, kus pitsa valmistamisel kasutati analoogtoodet, milles piimarasv oli osaliselt asendatud taimse rasvaga. Tegu ei olnud Leedu päritolu analoogtootega,” ütleb VTA piimahügieeni peaspetsialist Edward Sooba.

“Juhul kui toote valmistamisel kasutatakse taimseid rasvu, ei ole tegemist piimatootega. Näiteks glasuurkohukesed on piimatooted ja desserdid seda ei ole,” selgitab ta. Piimapulbrit kasutatakse tema sõnul jogurti valmistamisel toote kuivaine tõstmise eesmärgil. “Taastatud rõõsa koore võiks saada koorepulbrist, aga selline tegevus ei ole Eesti tingimustes mõistlik,” lisab Sooba.

VTA uurib Leedust pärit meil poes müüdavaid piimatooteid ja tulemused selguvad kolme nädala pärast.

VTA turukorralduse büroo peaspetsialisti Sirje Soka sõnul viib VTA turukorralduse büroo piimatoodete rasvalise koostise kontrolli läbi kõikides Eesti piimatoodete valmistamise ettevõtetes ja ka jaekaubanduses. Jaekaubanduses on rõhk teiste liikmesriikide päritolu piimatoodete kontrollimisel.

“Paraku Leedu päritolu tooteid on juhtunud esimesel pool-
aastal kontrolli alla ainult paar toodet,” nendib Sokk, kelle sõnul selgub nende koostis peagi.

Kas Eesti tööstused kasutavad piimapulbrit?

“See on jama jutt! Meil pole mingit põhjust seda teha!” hüüatab Maag Piimatööstuse turundusjuht Ruta Kallaspoolik pulbrist piimatoodete valmistamise jutu peale.

Piimapulbri saamiseks tuleb ju vesi piimast eraldada nii, et alles jääks vaid tahke osa. See on aga väga energiakulukas. Tunduvalt odavam ja lihtsam on valmistada koort naturaalsest piimast.

Ka Ülo Kivine kinnitab, et Tere kasutab oma toodete valmistamiseks vaid toorpiima.

“Võin kinnitada, et Valio Eesti tehastes pole kunagi piimapulbrit piimatoodete valmistamiseks kasutatud ega kasutata ka tulevikus,” lausub Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.

Tema sõnul kasutatakse Valio Eesti tootmises ainult puhast Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiima ning jälgitakse väga hoolikalt selle kvaliteeti nii piima vastuvõtul, tootmisprotsessi vältel kui ka valmistoodete säilivusaja jooksul.