Eesti siseveekogudesse asustatakse angerjat, karpkala ja vähki
Kalade ja vähkide asustamine rikastab meie jõgede ja järvede elustikku, suurendab kutseliste kalurite ja harrastajate püügivõimalusi ning taastab madalseisus või hävinud liikide asurkondi.
„Angerjate asustamise eesmärgiks on suurendada nii püügivõimalusi kui ka kudemisrändele minevate angerjate hulka, mis loob eeldused ohustatud liigi seisuses oleva Euroopa angerja varu looduslikuks taastootmiseks,“ ütles vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.
Plaani kohaselt asustatakse üle 180 tuhande angerjakasvatuses Triton AS ettekasvatatud noorangerja Võrtsjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve ning Saadjärve. Tegemist on järvedega, kus toimub kutseline kalapüük.
Karpkala kahesuviseid noorkalu asustatakse tänavu ca 20 tehisveekogusse kokku 2250 kilo, noorkalad pärinevad Härjanurme kalatalu tiikidest.
„Kuna looduslikult karpkala meil ei paljune, kuid püügihuvi on suur, siis tuleb neid aeg-ajalt juurde asustada,“ ütles Tuusti. Tuusti sõnul on seni karpi Eestis juba aastakümneid peamiselt tehisveekogudesse asustatud ja tema varud on väljapüügi tõttu hakanud vähenema. Ka seekord on veekogudena välja valitud ainult tehis - ja paisjärved. Kiirekasvulise, pikaealise ja targa kalana tuntud karp on harrastuspüüdjatele tõeline väljakutse, sest edukas püük nõuab oskuslikku tehnikat ja suurt järjekindlust.
Jõevähi asustamisega jätkatakse eelnenud aastate asustamisprogrammi.
Asustamise eesmärk on taastada mitmed hävinud või hääbuvad vähipopulatsioonid ja turgutada looduslikku taastootmist. Kahesuviseid noorjärke asustatakse OÜ Peipus vähikasvandusest kokku 10 tuhat isendit. Eelmisel aastal leidis uue elupaiga 27 tuhat vähihakatist.
Angerja asustamist toetab Euroopa kalandusfond 2011. -2014. aasta jooksul kokku 255 646 euroga. Karpkala ja jõevähi asustamise projekte finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
