FOTOD | Lätlased tegid oksjonist oksjoni

 (2)
Lihavesite oksjonil müüdi küll vaid veerand loomadest, aga melu jätkus-
Lihaveiste oksjonit viis läbi Tanel Bulitko.Foto: Argo Ingver

“Eestlased pole oksjonirahvas,” muretsesid Maamessi lihaveiste oksjoni korraldajad, lihveisekasvatajate seltsi juht Jane Mättik ning tõuloomakasvatajate ühistu esimees Tanel Bulitko oksjoni eel.

Muretsema pani neid tõsiasi, et kuigi oksjonile kutsuti registreeruma ning selleks oli vorm ka seltsi kodulehel, siis eelregistreerujaid oli vähe. See tekitas hirmu, kuidas oksjon õnnestub.

Kataloogis oli kirjas 56 looma 18 veisekasvatajalt. Enim pakkus loomi ETKÜ, kes müüs 13 Kehtnas katses olnud pulli. Kuut herefordi pakkus Tsura talu, seitset limusiini Topi Mõis OÜ. Ülejäänud pakkusid loomi vähem. Oksjonile läks 21 aberdiin-angust, kümme limusiini, üheksa herefordi, seitse šaroleed, kuus simmentali ja kolm blondet.

Lihaveisekasvatajate reedene messipäev — konkusrsi- ja oksjonipäev — lõppes alles pärast kella kuut õhtul.

Pika tööpäeva tulemusena, mis algas lihaveiste näitus-konkursiga ja jätkus pärastlõunal oksjoniga, müüdi ära 15 looma. Kõige kallimalt läks Lätti üks šarolee pull, mille hind tõusis 3200 euroni.
15 pullist üheksa ostsid ära lätlased, kuus jäi Eestisse.

Üks herefordi pull Lätti oli Mättiku sõnul juba enne broneeritud, enamik müüdi oksjonil, aga üks limusiin osteti veel isegi pärast oksjonit.

“Kahju, et nii palju suurepäraseid loomi Lätti läks, aga samas — kui lätlasi poleks siin elavust tekitamas ja hindu kergitamas olnud, olnuks oksjon hulga igavam,” võttis sündmuse kokku Jane Mättik.