HANEMURE | Kas peletada rändlinnud põldudelt püssiga või ilma?

 (17)
HANEMURE | Kas peletada rändlinnud põldudelt püssiga või ilma?
Linnuparv kevadisel põllul.Foto: Argo Ingver

Haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, ent üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole otsusteni viinud.

Põllumajanduskoda ning taluliit saatsid teisipäeval välja pressiteate pealkirjaga “Põllumeeste kannatus katkemas – kevadine heidutusjaht on viimane õlekõrs”. Ornitoloogiaühing pareeris juba nädal tagasi pressiteatega “Kevadine hanejaht ei lahenda põllumeeste probleeme”.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab aga, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt. Heidutusjaht ei annaks ühingu sõnul loodetavat tulemust, sest umbes poolest miljonist Eestis peatuvast hanest ja laglest mõnesaja linnu küttimine vähendaks lindude söödud kultuurtaimede kogust alla 0,1 protsendi.

"Kevadine lindude laskmine ei vii meid lahendustele lähemale. Endiselt puuduvad teadusuuringud, mis näitaksid, et jahtimine on tõhusam põllukultuuride kaitsmise viis kui lindude põllult peletamine leebemate vahenditega," sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Otsusele kevadel linde tappa peab eelnema uuringutele põhinev mõjude hindamine, millised mittesurmavad meetodid toimivad ja mil määral. Näiteks ei ole Eestis veel rakendatud eraldi söödapõldude rajamist rändel olevatele lindudele. Haned ja lagled saaks minna söödapõldudele toituma minna siis, kui nad on teistelt põldudelt minema peletatud."

Seotud lood:

Ornitoloogiaühingu arvates on põllumeestele tekitatud kahjude vähendamiseks vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja rändel olevatele lindudele söödapõldude rajamine.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.

Keskkonnaministeerium võttis eelmise aasta lõpus seisukoha, et Eestis on heidutusjahi rakendamine täiendava heidutusmeetmena haneliste kahjustuste vältimiseks pilootprojektina põhjendatud.

Keskkonnaministeerium märkis ERRile, et kuna nii hallhani kui valgepõsk-lagle on kasvava arvukusega ning olulisi konflikte põhjustavad liigid kogu oma rändeteel on rahvusvahelisel tasandil otsustatud koostada nende liikide populatsioonide kohta tegevuskavad.

Kui rahvusvaheliselt haneliste heidutusjahi küsimustes konsensuseni ei jõuta, siis lubab Eesti keskkonnaministeerium jätkata siseriiklike regulatsioonide väljatöötamist.