Jaapanlased kiidavad meie mett ja musta leiba

Aprillis viibis maaeluminister Tarmo Tamm Jaapani visiidil, kus kohtus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga.

Minister Tamm toob esile, et Jaapan on üks Eesti toidu välisprojektide sihtriikidest ja ekspordimahud on kasvanud.

Mis teemasid arutasite kohtumisel Jaapani põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministriga?

Kohtumise peamine eesmärk oli arutada kahe riigi samme kaubandusalases koostöös. Ministrina toonitasin kohtumisel, et Eesti ettevõtted on huvitatud pikaajalisest koostööst ning meie puhta ja kvaliteetse toidu eksport Jaapanisse on Eestile suur au ja samas tunnustus meie toodetele.

Kohtumisel rääkisime Eesti toidu- ja joogitoodete ekspordi hetkeseisust ning üheskoos nõustuti, et meie mitmekesine loodus, suur maheala ja puhas õhk on osa meie toidu ja toidutootmise kvaliteedist. Lisaks mainisin kohtumisel Jaapani ministriga Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise temaatikat.

Kohtumise lõpus andsin Jaapani aseministrile üle meie Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) täidetud küsimustikud, mis on eelduseks veiselihaga Jaapani turule pääsuks. Tegevusi Eesti veiseliha saamiseks Jaapani turule alustati 2016. aastal, kui Eesti suursaatkond Tokyos edastas VTAle vastavad küsimustikud. Sellega kasutasime võimalust anda üle dokumentide koopiad näitamaks Eesti valmisolekut ja soovi veiselihaga Jaapani turule tulla.

Milliseid toiduaineid ja mis mahus eksporditakse praegu Jaapanisse?

Toidukaupade Jaapani-suunaline eksport on täna veel küll võrdlemisi tagasihoidlik, ent Eesti ettevõtete aktiivne huvi selle turu vastu peegeldub selgelt viimastes ekspordinumbrites. Mullu 3,2 miljoni euroni küündinud Eesti päritolu toidukaupade eksport edestas 2015. aasta rekordkõrge ekspordi enam kui kahekordselt. Jaapan on üks Eesti toidu välisprojektide sihtriikidest ja tahame uskuda, et Eesti ja Eesti toidu tuntuse suurendamisele suunatud ürtustel on oma osa selle positiivse trendi hoidmises.

Kasvanud on nii konkreetsete toodete ekspordimahud kui ka Jaapanisse müüdavate kaupade koguarv. Tänu E-Piima lepingule kasvas sellest aastast jõudsalt juustu eksport. Kohtusin Marubeni kontserni esindajatega, kes vahendavad meie juustu Jaapanisse ja nad olid väga positiivselt meelestatud uute lepingute sõlmimise osas. Stabiilselt viiakse Jaapanisse kala ja kalatooteid (nt lõhefileesid, sprotte), pärmi ning söödataimede seemneid.

Kui oluline on Jaapanisse eksport? Millistel meie toiduainetel oleks potentsiaali sinna turule pääseda ja mida peaksime Eesti-poolselt veel tegema?

Toiduliidu liikmete tagasiside põhjal on hetkel Aasia riigid meie toidusekoti ettevõtete ekspordihuvi number 1. Toidukaupade eksport Jaapanisse või Hiinasse on alles küllaltki tagasihoidlik, ent arvestades sealset nõudlust ja majandusarenguid, suure potentsiaaliga. Jaapani turu eripärasid ning ärikultuuri silmas pidades on eksport Jaapanisse meie toidusektori ettevõtetele väljakutse ning ühtlasi auasi, lisaks, leides kohapeal oma ettevõttele partneri ning tootele müügikanali, võib kindel olla pikaajalises väärikas koostöös.

Jaapan on kahtlemata toidusektoris tegutsevatele ettevõtetele atraktiivne sihtturg. Alla 40% tarbitavatest kaloritest suudavad jaapanlased ise toota, mis tähendab, et riik on toiduainete impordist tugevalt sõltuv. Jaapanlaste igapäevamenüüs on omamaisel köögil jätkuvalt oluline koht, ent üha tugevamini mõjutavad turgu lääne maitsed.

Jaapani suunal on suur potentsiaal meie piimatoodetel, eelkõige juustul ja piimapulbril. Ei ole vähetähtis mõista, et Jaapani kultuuris puudub pikaajaline piima ja piimatoodete tarbimise harjumus, mis on hea indikatsioon meie eksportööridele, et näiteks oma juustule Jaapanis turgu otsides võiks keskenduda horeca sektorile, kes seda näiteks toiduvalmistamises kasutab.

Samuti on Jaapanis hinnas meie kala- ja kalatooted, mis ka hetkel jaapanisuunalist eksporti veab. Veel on suur potentsiaal Jaapani suunal meie joogitoodetel ning täiesti omaette võib välja tuua n.ö nišitoodete segmendi, mida jaapanlased üle Euroopa impordiks suisa otsivad. Nii oli ka Jaapanis korraldatud Eesti toidu vastuvõttudel edasimüüjate suur huvi suunatud Eesti mee- ja meetoodete, käsitööšokolaadi, erinevate snäkkide jms poole.

Jaapanlaste toitumusharjumuste läänestumist ilmestab selgelt lihakeskse menüü pealetung ning sellega paralleelne riisi ja kalal tarbimise vähenemine. Enim tarbitakse sealiha, mida Eestist hetkel seakatku tõttu paraku viia ei saa, ent palju süüakse ka kana- ja veiseliha. Jaapan on täna üks maailma suurimatest veiseliha importööridest, ent impordiks kõlbulikke riike pole suu- ja sõrataudiga seotud rangete impordipiirangute tõttu kuigi palju. Eestil on hetkel pooleli Jaapanisse müügiks vajaliku impordiloa taotlemise protsess ja möödunud nädalal Jaapanist saabunud teade meie suu- ja sõrataudi vabaduse kinnitamise kohta on oluline samm loa saamisele lähemale.

Eesti toidu ja selle kasvukeskkonna puhtus annavad meie ettevõtetele olulise konkurentsieelise, sest toidu kvaliteet ja ohutus on jaapanlaste jaoks äärmiselt tähtsad. Jaapani turule sisenemise soovi korral peab arvestama, et jaapanlased on väga teadlikud tarbijad. Head läbilöögivõimalused on innovaatiliste ja lisaväärtusega toodete pakkujatel. Nagu mujalgi maailmas on toidu puhul üha olulisemaks muutunud märksõnad nagu funktsionaalsus, toitaineterikkus ja tervislikkus.

Jaapani kui sihtturu atraktiivsust ettevõtete silmis peaks suurendama ka Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline vabakaubanduslepe, mille allkirjastamiseni loodetakse jõuda veel käesoleval aastal. Leppe tulemusena muutub turule sisenemine ja Jaapani turul tegutsemine meie ettevõtetele senisest hõlpsamaks ja soodsamaks.

Jaapan otsustas mai algul tunnistada Eesti suu- ja sõrataudivabaks riigiks. Palun selgitage selle otsuse olulisust, et Eesti veiseliha pääseks Jaapani turule.

Veiselihaga Jaapani turule sisenemise eeltingimuseks on impordiloa olemasolu. Jaapan annab impordiloa üksnes nendele riikidele, kus pole teatud aja vältel esinenud suu- ja sõrataudi puhanguid. Taudi vabaduse tõendamine on oluline osa impordiloa saamise protsessist ja jaapanlaste otsus viis meid selles ühe suure sammu võrra ekspordile lähemale. Mul on hea meel, et sain isiklikult kaasa aidata kahe riigi vahelisele koostööle. Jaapan on impordimahu poolest maailma suuruselt kolmas veiseliha importöör ja võttes veel arvesse, et veiseliha Jaapanisse müüa saavate riikide arv on piiratud, avaneks impordiloa saamisega meie veiselihale Jaapani näol äärmiselt potentsiaaliks turg.

Jaapani visiidi käigus tutvustati ka Eesti toitu ja toidukultuuri. Mis oli jaapanlaste meelest kõige maitsvam või üllatuslikum Eesti toitudest?

Suure üllatuse pakkus jaapanlastele meie angerjas. Seda peeti erakordselt maitsvaks, ent külalised mõistatasid, kuidas see valmistatud on. Pakuti aeglast küpsetamist jms, ent Jaapani õhtusöögi läbi viinud Põhjaka kokad pakkusid angerjat marineeritult. Veel pakkus palju kiidusõnu meie must leib, mida Põhjaka kokad kohapeal värskelt küpsetasid ja serveerisid seda karulauguvõiga. Kohalikus kultuuris nimelt musta leiva söömise harjumus puudub ja kaubandusest seda ei leia. Ka Eesti mesi on väga hinnas Jaapanis. Õhtusöögil selgus, et meie mee tekstuur olevat väga erinev kohaliku mee omast, mistõttu on juba paar meie meetootjat leidnud koostööpartneri Jaapani turul. Loomulikult tekitas palju elevust ka õhtu lõpetuseks osalejaile kingitud põdrasamblik šokolaadis.