Jahimehed järgivad soovitusi

 (6)
Jahimehed järgivad soovitusi
Nii põdra arvukus kui ka küttimine on kasvanud, kuid piirkonniti on metsaomanikud rahulolematud sellega, et noorte mändide ja kuusekoore sööjaid on ikka liiga palju.Foto: Rauno Volmar

Küttimise andmed on üks neid infoallikaid, mis peegeldab ka jahiulukite arvukust.

Enne jahihooaega 2012/2013 Keskkonnateabe Keskuses koostatud küttimissoovitusest (“Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”) saab lugeda:

- arvukus oli tõusnud põdral ning oli endiselt kõrge kährikul ja metsseal;

- 2009/2010 ja 2010/2011 lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond oli jätkuvalt langustrendis ka 2011. aastal (2012 nenditi juba ka arvukuse stabiliseerumist ja mõnetist kasvu);

- karu arvukus oli stabiilne, hundi ja ilvese oma langenud;

- märgatavalt oli eelnenud aastaga võrreldes langenud rebase arvukus ja endiselt oli languses ka valgejänese arvukus;

- jahilindudest oli pikemaajalises langustrendis vaid hallhane arvukus.

Metsamajanduslikult talutava ülempiiri ületanud põdra-
asurkonna asustustiheduse langetamiseks soovitati jahihooajal 2012/2013 mitmes maakonnas küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga oluliselt suurendada, ent seda küttimisstruktuuri järgides. Ka metssigade küttimist soovitati võimalusel tõsta.

Punahirvede küttimist soo-vitati intensiivistada Mandri-Eestis.

Väikekiskjate puhul soovitati vahet teha, kas tegu on kodumaiste liikidega (nt rebane, metsnugis ja tuhkur) või võõrliikidega (kährik, mink).

Hallhane küttimist soovitati piirata (või keelata) kuni asurkonna seisundi paranemiseni.

Kui vaadata küttimisandmeid, selgub, et ongi kasvanud põdra (tänavu taotlevad jahimehed Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil 5600 looma küttimist), punahirve ja metssea küttimine.

Suurkiskjaist on vähem kütitud hunti ja ilvest. Väikekiskjaist on kahanenud rebase küttimine. Vähem on lastud ka kobrast.

Vähem küttida soovitatud hallhane näitaja on see-eest hoopis varasemast suurem. Ka näiteks rabahani ja sinikael-part on saanud kõvasti vatti.

Kaitsepiirangutega metsaalasid on 31%

Kui palju siis on Eesti metsadest kaitse all?

Seoses metsaorganisatsioonide kokkuleppe sõlmimisega metsade majandamise hea tava asjus on Eestimaa Looduse Fond (ELF) tõstatanud küsimuse kaitsealuste metsade kohta (vt ka lk 8).

ELF märgib, et ei ole korrektne väita, nagu oleks kolmandik Eesti metsadest kaitse all, kuna teatud töid paljudes kaitserežiimiga metsades ikkagi saab teha, ja samuti pole õige rääkida kuni 10% metsast, mis inimtegevusest puutumata.

Viimast väites toob ELF, kes inimtegevusest puutumata metsa all mõistab mitte praegu puutumata, vaid läbi aegade inimtegevusest puutumata metsi, ära Erast Parmasto tsitaadi trükisest “Järvselja põlismets”: “Päris-põlismetsad on Eestis äärmiselt haruldased; räägitud on kuni 400–500 hektarist, igal juhul on neid aga alla ühe promilli kaitsealustest maadest.”

Metsaleht palus kaitsealuste metsade küsimust kommenteerida keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhatajal Marku Lambil. Kui palju siis on Eestis metsi kaitse all ja kas hea tava koostajad on eksinud? Marku Lamp selgitas:

“Teadmata täpsemat allikat, millele tuginedes on heade tavade raamdokumendi koostajad teksti preambuli koostanud, saan öelda, et see ei erine oluliselt näiteks metsanduse arengukavas kirjeldatust.

Metsanduse arengukava aastani 2020 keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmise peatükk sisaldab muu hulgas lõiku, mis ütleb et “1996. aasta ca 57 220 hektarilt on aastaks 2010 rangelt kaitstavate metsade pindala suurenenud ca 208 420 hektarini. Jätkuvalt on aktuaalne viia rangelt kaitstavate metsade pindala vähemalt 10%ni metsamaa pindalast. Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid on Eesti metsades SMI andmetel 31%”.

Metsanduse arengukava koostamisel on statistilise metsandusliku informatsiooni aluseks olnud eelkõige “Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil (SMI)”. Dokumendis on kasutatud väljendit “ligi 30%”, mis annab mõista, et tegu on üldistusega.

Metsa majandamise hea tava raamdokument on tänuväärne algatus, mis peaks aitama lahendada ka keskkonnakaitsjate püüdlusi metsade majandamise kvaliteeti tõsta.”

Jahiulukite küttimine Eestis 2012/2013. aasta jahihooajal

Liik2012/20132011/20122010/2011
Põder5 1264 7304 255
Punahirv829693497
Metskits1 5481 2115 075
Metssiga24 04218 15917 028
Karu555357
Hunt80151130
Ilves87100181
Rebane6 4747 1449 656
Kährik13 11112 57712 600
Metsnugis3 2762 0231 520
Kivinugis341612
Tuhkur252198153
Mink137190185
Mäger169166189
Saarmas10812
Halljänes506419650
Valgejänes109101119
Kobras5 7006 2106 592
Ondatra1201
Laanepüü496337
Nurmkana12645
Faasan1454112
Metskurvits8279901475
Tikutaja2212107
Kaelustuvi812824802
Kodutuvi6258251075
Hallvares2 3042 6632 434
Künnivares325361
Ronk217398193
Hallrästas1378066
Hõbekajakas69247
Merikajakas43108136
Naerukajakas81725
Kalakajakas48146106
Lauk337693
Kormoran508498594
Hallhaigur9414876
Rabahani2 3607601 104
Suur-laukhani683225288
Hallhani1162705977
Valgepõsk-lagle1 1122 0052 778
Kanada lagle22123
Haned kokku5 3193 7165 170
Viupart1 1791 0661 454
Rääkspart6492161
Piilpart2 4532 9633 688
Sinikael-part7 5156 5777 492
Soopart606490678
Rägapart156198161
Luitsnokk-part382263270
Punapea-vart25941
Tuttvart254425
Hahk000
Aul152010
Mustvaeras6121
Sõtkas139171177
Pardid kokku12 56511 90514 158
Allikas: Keskkonnateabe Keskus