Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetele ja keskkonnakomisjonile 

Pöördume Teie poole jahiseaduseelnõu menetlemise asjus.

Riik kohtleb kodanikke ebavõrdselt taganedes vastutusest läbi jahiseaduse eelnõus kavandatud kahjustuste hüvitamise kava.

Eesti Vabariik on võtnud endale kohustuse ja vastutuse Euroopa Liidu ees säilitada teatud mahus suurkiskjaid, hunti, ilvest ja karu. Ühenduvalt selle kohustuse ja vastutusega on Eesti Vabariigil ka kohustus ja vastutus, säilitada nendele suurkiskjatele taskaalus toidubaasi olemasolu suursõraliste asurkondade näol ja mitte ainult suursõraliste, vaid ka muude metsloomade ja lindude olemasolu.

Seonduvalt selle vastutuse ja kohustusega peab olema tagatud ulukiasurkondade tasakaalustatud areng läbi jahimaade korralduse ning planeeringu.

Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium likvideeris meelevaldselt jahimaade korralduse osakonna ja pööras pea peale jahinduse alused ka uue jahiseaduse eelnõu osas, jättes nimetatud eelnõust välja teadusliku aluse, mille süstemaatiline järgimine tagab ulukiasurkondade säilimise üle põlvkondade. Selline tegevus on vastutustundetu ja vastuolus ulukite kaitsega, kui looduskaitse osaga.

Kõike eelnevat silmas pidades ja kahjustuste tahes-tahtmata tekkimisel läbi ulukiasurkondade eksisteerimise ja eksisteerimiseks vajaliku toitumise, leiame, et seoses riigi kohustustega ja vastutusega pole riigil, kui institutsioonil võimalik taganeda jahinduse korraldamisest, ulukikahjustuste fondi panustamisest ja samuti vastutusest maaomanike ja jahimeeste vaheliste suhete reguleerimisel.

Kui riik hüvitab suurkiskjate tekitatud kahju loomakasvatajatele ja mesinikele, loobub aga kahjustuste hüvitamisest metsakasvatajatele ning põllukultuuride kasvatajatele, lükates nende kahjude hüvitamise jahimeeste kanda, siis kohtleb riik kui institutsioon kodanikke ebavõrdselt. See on vastuolus põhiseaduse paragrahvis 12 märgitud võrdse kohtlemise printsiibiga.