Kas metssigade kiirkorras tapmine aitab seakatku levikut piirata?

 (12)
6AK06JUL06M02.JPG
Foto: Ardo Kaljuvee

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega.

Metssead nakatuvad enamasti metsa viidud kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. Mõnes piirkonnas levib haigus ka puukide vahendusel, kuid Eestis selliseid puugiliike looduslikult ei leidu.

Sead võivad nakatuda ka kaudselt – näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel; haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel.

Miks keelati ajujaht?

Aju- ja koerajaht keelati aasta tagasi, kui esimesed haiguskolded leiti, Keskkonnaameti peadirektori korraldusega. Need jahipidamisviisid on keelatud ainult nendes piirkondades, kus seakatk levib. Keeld oli vajalik selleks, et vähemalt mõnda aega hoida haiguskoldeid paigal. Aju- ja koerajaht ajavad aga sead rohkem liikvele ning koos sigadega ka haiguse. Haigusekollete paigal hoidmine, mis pikka aega ka õnnestus, andis seafarmidele aega, et ennast katku vastu kindlustada ja turvata.

Seotud lood:

Aju- ja koerajahi piirang ei olnud mõeldud metssigade päästmiseks, sest neid päästa ei ole võimalik. Päästa saab ainult farme ning karmid bioohutusnõuded on selleks kõige odavam viis.

Sigade Aafrika katku jõudmisel Eestisse poleks kuidagi jõutud sigade arvu kiiresti vähendada, kuna jahimeestel puudub selleks piisav võimekus. Sigade arvukuse vähendamine nõuab sigade senisest intensiivsemat küttimist mitme aasta vältel ja pidevalt.

Tänaseks on olukord aga muutunud, sest taud on metssigade populatsioonis laialdaselt levinud. Arvestades katku levikut pole ajujahi ja koerajahi keelustamisel enam mõtet ja nende jahtide taaslubamine aitaks arvukust alla viia.

Ajujahtide ja koerajahtide keelustamine on keeruliseks muutnud peale metssea ka põdra ja hirve arvukuse ohjamise.

Kas lisasöötmine tuleks lõpetada?

Ideaalis tuleks metssigu sööta suvel hea toiduga ja põllust kaugel, et neid põldudest eemal hoida ning talvel toita minimaalselt, sest siga peaks talvel ise hakkama saama. See aitaks ka arvukust madalamal hoida, kuna aktiivne lisasöötmine suurendab oluliselt populatsiooni juurdekasvuvõimet. Paraku talitatakse Eestis sageli vastupidiselt.

Ajal, mil ajujaht on keelatud, ei ole muud võimalust siga kätte saada, kui põllust või söödakohast. Seega vähemalt esialgu tuleks jätta jahimeestele võimalus n-ö peibutussöötade kasutamiseks, et söödakohtades saaks aastaringselt küttida.

Kas tuleks lubada valgustiga jaht?

Metssead tulevad nende korduva häirimise järel söödaplatsile või põllule alles pimedal ajal ning valgusti (taskulambi) kasutamine annaks võimaluse neid küttida ka siis. Samuti, paremate valgustingimuste juures on parem lasu täpsus ning kahanenud risk, et kütitakse vale loom (nt karu). Samuti on talveperioodil, mil peamiselt metsseale jahti peetakse, valget aega vähe ning jahimeestel on pimedas keeruline küttida.

Milline on sigade populatsioon ning kuidas see on muutunud?

Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000 ning vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahihooajal, kui kütiti ligi 25 000 looma, on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele või on isegi veidi suurenenud (va SAK taudistunud aladel, kus metssea arvukus on jõuliselt langenud).

Eesti juhtivad ulukiseirespetsialistid on soovitanud (Keskkonnaagentuur: Ulukiseirearuanne 2015) küttimismahtu kõikjal märkimisväärselt suurendada ja seda eriti jõuliselt noorte isendite (põrsad ja kesikud) osas. Metssigade puhul on soovituslik minimaalne küttimislimiit 29 100 isendit. Riik ei ole vähemalt viimasel viiel aastal kehtestanud metssigade küttimisele piirmäärasid, seda võivad aga olla teinud jahiseltsid ise. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitus on olnud maksimumi lähedal.

Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning (tavaolukorras) ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 28. veebruarini.

Kuidas üldse metsloomade populatsiooni piiratakse?

Metsloomade, täpsemini ulukite populatsiooni piiratakse vajadusel toetudes ulukiseire andmetele. Jahiulukeid seiratakse koostöös jahimeestega, kes loomavaatluste ja bioproovide näol koguvad seire algmaterjali. Keskkonnaagentuur koondab ja analüüsib andmed, annab hinnangu seisundi muutustele, prognoosib juurdekasvu ning teeb ettepanekud küttimismahtude suuruse, struktuuri ja ruumilise jaotuse kohta.

Küttimisettepanekute koostamisel võetakse aluseks ulukipopulatsiooni soodsa seisundi kriteeriumid, püüdes samas tasakaalustatult arvestada ka erinevate sihtrühmade (jahimehed, maaomanikud, looduskaitsjad, laiem avalikkus) huvidega.

Millised on võimalikud lahendused?

Operatiivne taudivõitlus saab ennekõike käia läbi Veterinaar- ja Toiduameti bioohutusmeetmete. Jahimehed peavad pakkuma tuge metssigade populatsiooni vähendamisel. Küsimus on, et milliste meetoditega sellist suuremahulist ülesannet kõige mõistlikum oleks lahendada. Eri variante on mitmeid, samuti eriarvamusi nende edukuse osas, seetõttu tuleb koostöös jahimeeste ja Keskkonnaametiga leida kõige parem lahenduste pakett.

Täna on arutlusel järgmised variandid:

  • Aju- ja koerajahi lubamine
  • Lisasöötmise vähendamine
  • Valgustiga jahi lubamine
  • Analoogselt marutaudile lubada seakatku tunnustega uluki surmamine jahiloata

Aju- ja koerajahi lubamise otsustab Keskkonnaamet ja see kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. Seoses muutunud olukorraga on mõistlik kaotada kehtivad piirangud, mis on täitnud oma eesmärgi ja suunata jahipidamine jõuliselt metssigade arvukuse vähendamiseks.

Keskkonnaministeerium valmistab ette seadusemuudatused, mis käsitlevad valgustiga jahi pidamist ja seakatku tunnustega uluki surmamise korda.

Ükski loetletud meetoditest üksi ei anna tulemust, seetõttu saab lõplik lahendus olema ilmselt kombinatsioon neist kõigist.

Allikas: Keskkonnaministeerium