Kilu- ja lõhesaagi vähenemine võib mõjutada kalurite majanduslikku olukorda

 (2)
Kilu- ja lõhesaagi vähenemine võib mõjutada kalurite majanduslikku olukorda
PaatFoto: Bianca Mikovitš

Eeldatavasti suureneb kalurite tänavune räimesaak võrreldes 2014. aastaga, kuna suurenes püügivõimalus. Pärnumaal räime püügivõimaluste jaotamine püügivahendite põhiselt võimaldab kaluritel oma püügiaega pikemalt planeerida ja saada ka suuremat tulu saagi müügist.

Keskkonnaminister on esitanud valitsuse istungile määruse, millega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.

Püütavad kalaliigid on räim, kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu, vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel kasutatav osa eraldi.

Sarnaselt eelmise aastaga jaotatakse 2015. aasta kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon 28.1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28.2, 29 ja 32) maakondade ja veealade vahel.

Individuaalse kvoodi täitumise ohus võib sageneda räime püügivahenditest vette tagasi laskmine, see aga suurendab räime varjatud suremust ja võib avaldada varule väga halba mõju. Kilu- ja lõhesaagi vähenemine võib mõjutada kalurite majanduslikku olukorda, kuid nende kalaliikide nõudluse kasv turul võib mõjutada kala hinda positiivses suunas. Tursakvoodi vähenemisel eeldatavasti suurem mõju puudub, kuna viimastel aastatel ei ole tursa püügivõimalusi märkimisväärsetes kogustes kasutatud.

Seotud lood:

Kuna Venemaaga 2015. aasta I poolaastaks kokku lepitud püügirežiim on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel suures osas sama, mis oli 2014. aastal, kuid soovitatav kogupüük võrreldes 2014. aastaga mõningal määral väheneb, on oodata kalurite sissetulekute minimaalset vähenemist. Peamiste töönduskalade poole aasta kvootide kehtestamine võimaldab kalavarusid paremini majandada. Teadussoovitused püügikvootide kehtestamiseks antakse eeldusel, et varu majandatakse ühtlaselt terve aasta kestel, st pool aasta lubatud kogusaagist püütakse esimesel poolaastal ning järelejäänud osa kvoodist pärast kudeaega ja suvist juurdekasvu teisel poolaastal.

Määrus sätestab ka teatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vetes. Euroopa Liidus jagatakse kalapüügi kvoodid ELi püügivõimaluste määrusega liikmesriikide vahel vastavalt ajalooliselt kujunenud tavale ja kvoodiosakutele.

Määrusega on võimalik tutvuda Eelnõude Infosüsteemis.