Kommentaar: Põllumajandussektori investeeringuvajadus on jätkuvalt suur
Uut maaelu arengukava (MAK) kommenteerivad Roomet Sõrmus, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja, Kaul Nurm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor ja Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi asekantsler.
Roomet Sõrmus, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja
EPKK on väljendanud korduvalt seisukohta, et uus maaelu arengukava peaks olema suunatud eelkõige põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmisele ja säilitamisele. Leiame, et hoonetesse investeerimisel tuleks tõsta maksimaalset toetuse suurust ettevõtte kohta. Senine 500 000 euro piir takistab suuremate loomalautade ja bioenergiaprojektide realiseerimist, kuna ettevõtete laenukoormus on tõusnud kriitlise piirini.
Ei saa nõustuda põllumajandusministeeriumi ettepanekuga, mille kohaselt tahetakse põllumajanduse investeeringutoetuste eelarvet võrreldes käesoleva perioodiga vähendada 191 miljonilt eurolt 160 miljonile eurole. Põllumajandussektori investeeringuvajadus on jätkuvalt suur. Piimastrateegia kohaselt kuluks investeeringutoetusest ainuüksi 90 miljonit eurot lüpsilautadesse. Selleks, et saavutada konkurentsivõime kasv, peaks investeeringutoetused jääma vähemalt käesoleva perioodi tasemele.
Kaul Nurm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor
Taluliit on seisukohal, et nõuanne ja teadmussiire on olnud alarahastatud pikki aastaid. See on selgelt madala konkurentsivõime üks olulistest põhjustest. Konkurentsivõime algab inimese teadmistest ja mõtlemisest.
Meie hinnangul pole eelarve tõus piisav, et saavutada olulisi muutusi tootmises. Oleme teinud ettepaneku tagada kõikidele tootjatele vähemalt 20 tunni ulatuses tasuta nõuannet aastas.
Finantsinstrumendid võivad olla paljudele vajalikud oma äriplaani realiseerimiseks, kuid eelkõige aitavad nad suuremaid tootjaid. Investeeringumeetmete hetkeseisu põhjal võime öelda, eelistatakse suurtootmist. Kuid see viib põllumajandusmaa kontsentreerumisele ja maade hõivamisele üksikute megatootjate poolt. Me ei näe põhjust, miks Euroopa maksumaksja peaks toetama suurte põllumajandusettevõtete investeeringuid.
Peame oluliseks MAKi investeeringumeetmed suunata sihikindlamalt talude arengusse.
Tänu taluliidu järjekindlale tööle hakati käesoleva MAKi raames noortalunikke toetama, ent eelarve kasv pole piisav, et põlvkondade vahetust lõpule viia.
Illar Lemetti, põllumajandusministeeriumi asekantsler
Teravilja- ja loomakasvatussektorite areng ei sõltu kindlasti ainult maaelu arengukava raames kavandatavast, aga MAK-i meetmed aitavad eesmärkide saavutamisele kaasa. Piimandussektori strateegia valmis möödunud aastal ja seal on ette nähtud, et piima kogutoodang suureneb ligi kolmandiku võrra. Lähiajal on algamas strateegia koostamine teraviljasektorile ja sõnastatakse sektori arengueesmärgid. Kindlasti on üheks võtmeküsimuseks keskmise saagikuse tõus. Selle ja teiste oluliste küsimuste lahendamisele aitavad kindlasti kaasa ka erinevad MAK-i meetmed (teadmussiire, koostöö, investeeringud jne). Uue perioodi lõpuks seame seega eesmärgiks, et suureneb põllumajandustoodangu maht, samuti ekspordi osakaal ja maht. Põllumajandus peaks samas muutuma mitmekesisemaks – klassikalise liha-, piima- ja teraviljatootmise kõrval peaksid arenema ka teised valdkonnad.
Samuti peab olema tõusnud põllumajanduse ning toidutööstuse konkurentsivõime.
