LEADER: tegevused saavad hoogu juurde
Kogukonna juhitud kohalik areng, mida toetatakse LEADER-meetmest, sai lõppeval perioodil 85,7 mln eurot. Uues eelarves on Leaderi tegevusteks plaanitud 93,6 miljonit.
Euroopa Komisjon toob välja, et LEADER-lähenemist peaks laiendama, kuna see on kohalikus arengus tõestanud oma kasulikkust. LEADERI eripära on selles, et otsustamine on toodud kohapeale. Mis ettevõtmisi toetada, seda otsustavad 26 tegevusgruppi üle Eesti, kes on jaganud pea terve Eestimaa omavahel mõjusfäärideks.
"LEADER lisab maaellu entusiasmi, sest iseotsustamine on väga oluline," toob esile maaelu ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskusest. Kõiv toob näite, kuidas LEADER on aidanud Eestil astuda suure sammu edasi kohaliku toidu valdkonnas, sest kohalike toiduvõrgustike loomisele on LEADERi tegevusgrupid üle Eesti õla alla pannud. "Väga paljusid inimesi on see julgustanud maal ettevõtlust alustama ja kohalikku toitu pakkuma," räägib Kõiv.
"Leader-meetme eesmärk on suunata kohalike elanike algatust kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel, selleks et leida uudseid lahendusi ning paremini arvestada piirkondlike eripäradega," selgitab põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Anneli Kimmel.
Leader toetus peab tema sõnul olema suunatud põllumajanduse, toidutootmise, maamajanduse ja maapiirkonna elukeskkonna mitmekesistamisele, pakkuma töökohti põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginema kohalikele võimalustele.
Kimmel lisab, et kohalikele tegevusgruppidele pole kavas täpselt ette kirjutada, milliseid konkreetseid meetmeid nad peavad rakendama, vaid iga tegevusgrupp peab ise välja töötama just need, mis enim toetavad piirkonna arengut.
LEADERi tegevusi rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, fonde kavatsetakse veelgi juurde võtta.
"2014. aastast on võimalik LEADER-lähenemist rakendada ka Euroopa Regionaalarengu Fondis, Euroopa Sotsiaalfondis ning Ühtekuuluvusfondis, kuid neis fondides ei ole see kohustuslik. Seega sõltub uute tegevusvaldkondade lisandumine neist teistest fondidest," selgitab põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Anneli Kimmel.
Koostööprojektid võivad olla ka riigivälised – Eesti ja ühe või mitme ELi riigi vahel.
Toetuse saajad on kohalikud tegevusgrupid, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, seltsingud ja sihtasutused. Iga kohaliku tegevusgrupi piirkonnas on kohaliku tegevusgrupi otsustada, kes on meetme sihtgrupiks. Maksimaalne toetussumma investeeringutele on kuni 200 000 eurot, seltsingutele kuni 10 000 eurot projekti kohta.
Kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimise ja piirkonna elavdamise kulud on kuni 100 protsenti abikõlbulikest kuludest.
Investeeringutel taristusse on toetuse määr kuni 60 protsenti. Kasumit mittetaotlevatele projektidele on toetuse määr kuni 90 ja ettevõtlusalastele projektidel kuni 60 protsenti.
