Lehmad lähevad arvutisse


Lehmad lähevad arvutisse
Avo Samarüütel on infotehno­loogiat järjest paremini ära kasutama õppinud.Foto: Raivo Tasso

Järjest rohkem läheb piimatootmine üle infotehnoloogiale. Uue lüpsi-tehnikaga käivad kaasas paljude võimalustega arvutiprogrammid.

Kuna karja sigivus ja taastootmine on tänapäeva piimatootmise üks võtmeküsimusi, on arvutiprogrammides suurt tähelepanu pööratud inna avastamisele, tiinusele, sigimisorganite tervishoiule ning abortidele.

“Kui soovite kasvatada jätkusuutlikke, kõrge eluaegse tootluse ja pika elueaga lehmi, tuleb esmalt korda saada lehmade paljunemine,” rõhutab Lely lüpsirobotite ja söödavarumistehnikaga kaupleva OÜ Linery juht Toomas Rüütel.

“Viljastamine tähistab ligi kolm aastat kestva perioodi algust, mil piimatootjad teevad kõik võimaliku, et tagada oma vasikate kasvamine produktiivseteks lehmadeks. Seetõttu on oluline indluse tuvastamine.”

Vaikne indlemine

Teatavasti indlevad terved üle kaheksa kuu vanused mullikad ja lehmad iga kolme nädala tagant. Nad võivad välja näidata selgelt eristatavaid indluse märke nagu rahutus ja aktiivsem olek, tõusmine, seismine, rohke liikumine ja teiste lehmade tallamine. Need sümptomid aitavad farmeritel märgata, millal loom indleb.

“Aga mida teha siis, kui lehmadel ei avaldu need märgid selgelt?” küsib Rüütel. “Näiteks siis, kui nad on libedal põrandal, kus nad kõnnivad väga ettevaatlikult, või kui nad ilmutavad sümptomeid siis, kui farmer ei ole kohal?”

Seotud lood:

Rüütel kordab tuntud tõde, et kehv inna avastamine ja pikaks veniv poegimisvahemik toob farmerile suurt rahalist kahju. Ta viitab Wageningeni ülikooli tehtud uurimusele, mis näitab poegimis­intervallide ja sellega seonduvate kulude seost.

Võrdlus tehti hea poegimisintervalli (362 päeva), keskmise poegimisintervalli (407 päeva) ja pika poegimisintervalli (507 päeva) vahel.

Keskmine poegimisintervall kaotas puhaskasumi marginaalist 34 eurot lehma kohta aastas ja pikk poegimisintervall 231 eurot lehma kohta aastas.

Arvuti annab teada

Hollandi lüpsitehnikafirma Lely on välja töötanud võimaluse regsitreerida lehma indlemine kaelas oleva respondriga. Teavet töödeldakse Lely lüpsirobotite juurde kuuluva karjahaldusprogrammiga ja seda saab näidata reaalajas. T4C InHerd näitab teavet laudaarvutis, farmeri mobiilseadmes või tahvelarvutis.

Rüütel selgitab, et T4C süsteemi aruanne “Innavõimalus” näitab lisateavet, näiteks päevade arvu pärast poegimist, eostumise tõenäosuse protsenti, viimasest viljastamisest/indlusest möödunud päevade arvu, mis on kombineeritud aktiivsustasemetega ja tuvastab indlevaid lehmi.

Aruanne näitab vajalikku teavet farmi lauaarvutis ja teatab farmerile optimaalsest viljastamishetkest. Lehma tähistav punkt liigub vastavalt reaalajas toimuvale. Samal ajal muutub ka eostumise tõenäosuse protsent. Roheline tsoon on “Optimaalne viljastamisintervall” vastavalt indluse esimesest märkamisest möödunud ajale.

Samuti on võimalik lisada veerg tabelisse “Tervise märkused”. Üldiselt on teada, et kaalulangus või hiljuti esinenud mastiit võivad viljastamisel eostumist negatiivselt mõjutada. Aruandes ilmub lehma kohta nähtavale graafik üksikasjalikumate andmetega lehma tegevuse kohta.

Kui varem vaatasid farmijuhatajad ning seemendajad peamiselt inna väliseid tunnuseid, siis nüüd kinnitavad mitme robotfarmi töötajad, näiteks agrofirmast Peetri Põld ja Piim, Suurekivi osaühingust ja mujalt, et ei seemenda enam lehmade “karglemise”, vaid arvuti järgi ning tulemused on paremad.

Täpsem lisateave

Lely karjahaldustarkvara funktsioon “Reproduktsioonimoodul” on lisavahend karja taastootmise hindamiseks ja parandamiseks. See pakub teavet sigimisjõudluse olukorra ja arengu kohta, automaatset tiinuse registreerimist, nõuandeid viljastamise kohta.

“Selle informatsiooni abil saavad farmerid hoida silma peal lehmade sigimisjõudlusel,” ütleb Rüütel.

Tema selgitusel on põhivarustuses ka seade udaratervise monitoorimiseks. Lisaks standardseadmele MQC on lisavarustusena võimalik soetada seade nimega MQC-C.

Selle põhieesmärk on määrata somaatiliste rakkude tase piimas igal lüpsil. MQC-C somaatiliste rakkude määramiseks seadme puhul kasutatakse ka kemikaali, mis teeb võimalikuks somaatiliste rakkude täpse määramise. Eestis seda veel töös näha ei saa, küll on see võimalus olemas naaberriikides.

Herd Navigator

Loe veel

Herd Navigator on lauda seinale kinnitatav väike kast, mis ise teeb igapäevased piimaproovid ning selgitab välja innaaja ja haigusriskid enne silmaga nähtavate tunnuste ilmnemist.

Mida suuremad on farmid, seda raskem on iga looma jälgida. Siin tuleb appi karjahaldusseade Herd Navigator. Herd Navigatorit saab kasutada koos DeLavali lüpsiroboti, kalasaba- ja paralleel-lüpsiplatsidega. Eestis on neid praeguseks paigaldatud neli, neist kaks lüpsirobotitega ja kaks lüpsiplatsiga lauta.

Seade ei kogu lihtsalt andmeid ega koosta lehekülgede viisi tabeleid, millest farmeril on raske ennast läbi närida, vaid pakub probleemidele ka konkreetsed lahendused.

Herd Navigator paigaldatakse lauta piimaruumi seinale ning see on ühendatud piimaproovide võtja ning piimameetriga. Väike kogus piima suunatakse Navigatorisse, mis teeb ise testid ja saadab tulemused farmiarvutisse. Kusjuures kõigilt lehmadelt ei võeta iga päev piimaproovi, intelligentne seade otsustab eelmiste tulemuste alusel, kelle piima tuleb testida.

Sellise laudas paikneva analüsaatori abil on võimalik kindlaks määrata lehmade innaaeg. Seda näitab piimas leiduva progesterooni tase, kui see langeb alla 5 ng/ml. Nii leitakse ka vaikne ind.

Suurem toodang

Testfarmide tulemused näitasid, et tehnikaime avastas innaaja 95% täpsusega ja informeeris, millal tuleks seemendada. Lisaks reastab farmihaldussüsteem loomad viimaseks tiinuse kontrolliks, annab märku enneaegsetest tiinuse katkemistest ning registreerib tsüstiriskid ja pikenenud kinnis­perioodid. Kokkuvõttes on võimalik vähendada seemenduste arvu ja parandada tiinestumise protsenti.

Piimast saab teada ka mastiidi- või ketoosiriski. Seade annab häiret kolm-neli päeva enne kliiniliste tunnuste ilmnemist.

Herd Navigator tuvastas katsefarmides 80% mastiidiga lehmadest juba selle varajases staadiumis. Kuna see vähendab tõsiste udarapõletike hulka, saab säästa ravimite ja antibiootikumide arvelt.

Esimene Herd Navigator paigaldati Tartumaale osaühingusse Männiku Piim pea kaks aastat tagasi. Ettevõtte juht Avo Samarüütel ütleb, et nad on selle seadmega päris rahul.

“Oleme aru saanud, et 80–90 protsenti kasutegurist on õigeaegne inna avastamine,” lisab ta. “Teine asi on mastiitide avastamine, mis toimub suhteliselt ennetuslikult ja võimaldab loomad õigeaegselt eraldada ning ravida.”

Mis puutub ketoosi, siis Männiku Piimas seda eriti ei ole, kuid üksikud juhtumid on Herd Navigator välja selgitanud.

Samarüütli sõnul on tänu uuele seadmele kahe aasta jooksul vähenenud poegimisvahemik 393 päevani, mis on soovitusliku piiri juures. Kui Eesti keskmine on 414 päeva, siis neil on see pea 20 päeva lühem. See tähendab, et mitteefektiivne laktatsiooniperiood on lühem ja selle tulemusel on kasvanud piimatoodang.

“Praegu ei kujutaks elu ilma Herd Navigatorita enam ette, meie lauta jääb see kindlasti!” on ettevõtte juht väga rahul. “Seade hõlbustab karjapidamist oluliselt.” Muidu oleks inna avastamine inimeste teha, see võtab aga rohkem aega ja on subjektiivsem. Pealegi muutub inna avastamine kõrgetoodanguliste lehmade puhul väliste tunnuste alusel aina keerulisemaks.

Neli seadet

Võrumaal Osulas paikneva Võhandu POÜ tegevjuhi Toomas Pihu sõnul käis varem inna määramine ja seemendusaja valik loomade väliste tunnuste põhjal. Nüüd annab Navigator kohe teada, kui robotis käinud lehma progesterooni näitajad viitavad innaaja algusele. See on märgatavalt tõstnud tiinestumise protsenti. Seemendaja põhimure, et innaaega maha ei maga, on kadunud.

“Nüüd saab kindel olla, et tehakse õigeid asju õigel ajal. Herd Navigator annab hingerahu.”

Eelmise aasta aprillis ostis ka platsilüpsitehnoloogiat kasutav Soone Farm OÜ endale Herd Navigatori. “Kõige paremini on end õigustanud selle seadme karja taastootmise osa. Saame pildi innavõimaluste kohta ja infot ka sellest, millist looma on mõtet seemendada. Aastaga on meie karja lehmade poegimisvahemik lühenenud tervelt 40 päeva võrra,” ütleb ettevõtte juht Andres Tamm.

Herd Navigator töötab ka Võhmuta farmis Lääne-Virumaal.