Eesti mahepõllumajanduse arengukavas on eesmärgiks suurendada aastaks 2013 mahepõllumajandusliku maa pindala 120 000 hektarini. "Sinna on neli aastat aega, aga meil on juba pool saavutatud," rõõmustas põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova eile Maaülikoolis toimunud mahekonverentsil.

Samas pole mahetootjate arv nii jõudsalt kasvanud. Kolm aastat tagasi, kui arengukava valmis, oli mahetootjaid 1173, praeguseks on nende arv suurenenud vaid saja võrra. Arengukavas on aga eesmärgiks, et nelja aasta pärast on mahetootjaid 2000, see tähendab, et igal aastal peaks tootjate arv suurenema 180 võrra.

"Sel aastal lõpetas mahetootmise 160 ja alustas 190 tootjat," märkis taimetoodangu inspektsiooni mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts. "Kuid paljud lõpetajad andsid oma maad üle mahepõllumajandusega jätkajatele."

Seetõttu ongi mahemaa suurus kasvanud rohkem, kui ettevõtjate arv. Kui kolm aastat tagasi haris mahepõllumees keskmiselt 63 hektarit, siis praegu on pindala suurenenud 80 hektarini.

Tänavu on maheteravilja pindala kasvanud kolmandiku võrra, 16 000 hektarini. Ka köögivilja kasvatamine on laienendu 30%, kokku 60 hektarini, kuid mahekartuli pind on neli protsenti vähenenud.

"Mahekartulit ei soovita kasvatada või tehakse seda vaid oma tarbeks," nentis Palts. Ka mahesigu kasvatatakse vaid oma tarbeks ja neid on kogu Eesti peale vaid 300. See-eest maheveiste arv on jõudsalt kasvanud, 21 200 maheveisest on lüpsilehmi 3 050, ülejäänud on lihaveised.

"Kartsime, et paljud lüpsilehmade pidajad lõpetavad madala piima hinna tõttu ja lähevad lihaveistele üle," ütles Palts. "Aga ei läinud nii ja lüpsilehmade arv on 6% kasvanud."

Tänu sellele, et nüüd makstakse mahetoetust ka kodulindude ja mesilaste pidajatele, on mahedate munakanade arv kasvanud 61% ja mesilasperede arv poole võrra.

 PRIA peadirektor Jaan Kallase sõnul on mahetootjatel ja -töötlejatel võimalik saada mitmeid toetusi. Samas tuletas ta põlduritele meelde, et järgmisel aastal tuleb toetuste saamiseks täita 54 nõuetele vastavuse süsteemi nõuet. "Itaalias on suudetud põllumeestele välja nuputada 230 nõuet," muigas ta võrdlust tuues.

Kallase sõnul plaanib Rootsi muuta Gotlandi ja Ölandi saare tervenisti mahepiirkonnaks. "Terves Euroopas otsitakse neid piirkondi, mis oleks looduslikult piiritletud, nii et kaoks mahe- ja tavapõllumajanduse segunemise risk," väitis ta. "Hiiumaal oleks see ka võimalik."