Paisutamisluba — kellele ja mis tingimustel?

 (4)
Paisutamisluba — kellele ja mis tingimustel?
Foto: Ilmar Saabas

Veeseaduse järgi peavad kõik paisuomanikud, kelle pais tõstab veetaset üle 30 cm, taotlema Keskkonnaametilt vee erikasutusloa.

Loaga seatakse paisutamisele kui tegevusele nõuded, et tagada ja hoida veekogude head seisundit ning tagada paisjärvede korrashoid.

Jõgede ja ojade paisutamise eesmärgiks on tõsta veetaset veekogus, et paisu taha tekiks paisjärv, mida võib kasutada puhkeotstarbel, toota hüdroenergiat või lihtsalt kujundada voolusängi pakkumaks silmailu. Selles, kui kõrgele veetase tõstetakse, sõltub kalade vaba liikumine paisust üles- ja allavoolu. Kui liikumine on takistatud, siis halvendab see  veekogudes kalastiku seisundit. Eriti olulised on lõheliste ja karpkalaliste jõed, sest neid jõgesid kasutavad siirdekalad (lõhe, meriforell, harjus, vimb jt) kudemiskohana ning ainult jõgedes arenevad nende kalade noorjärgud. Kui siirdekalad jõgedes olevatele koelmutele paisude tõttu ei pääse, väheneb siirdekalade populatsioon. Kurb on tõsiasi, et tänapäeval on ligikaudu 80 % lõhe populatsiooni juurdekasvust kunstlikult taastoodetud, kuigi vajalikuks juurdekasvuks on looduslik potentsiaal täitsa olemas.

Hooldamata ja unarusse jäänud paisud võivad seada ohtu ka jõevee kvaliteedi. Kui paisu kevadise ja sügisese suurvee ajal paisjärve regulaarselt ei avata või ei puhastata, koguneb aastate jooksul paisu taha hulganisti vooluga kaasa kandunud setet ja prahti. Nii moodustub aastakümnetega paisjärve paks settekiht. Paisu purunemisel või avamisel uhutakse osa setteid allavoolu, mille tagajärjel kannatavad või halvimal juhul hävivad kalade elu- ja sigimispaigad.

Kui paisutamisest ei soovita loobuda, tuleb kindlasti taotleda vee erikasutusluba. Siinkohal kutsub Keskkonnaamet kõiki paisuomanikke üles oma kohustusi täitma. Kui vee erikasutusluba ei taotleta või ei soovita enam paisutamist jätkata, tuleb paisutus likvideerida või alandada veetaset 30 cm-ni. Kalastiku heaks seisundiks on muidugi kõige parem taastada jõe looduslik säng (paisu ja paisjärve likvideerimine). Kui aga soovitakse paisutamist jätkata, siis tuleb leevendava meetmena rajada kalapääs. Lõheliste ja karpkalaliste veekogudel tuleb kalapääs igal juhul rajada, muudel veekogudel teeb otsuse Keskkonnaamet vee erikasutusloa menetlemise käigus.

Paisuomanikul on võimalik kalapääsu rajamiseks taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust. Praegu on välja kuulutatud veekogude seisundi parandamise projektide rahastamiseks IV taotlusvoor, kus taotluste esitamise tähtaeg Keskkonnainvesteeringute Keskusele on  28. jaanuar 2013. Taotluse esitamise üheks eelduseks on vee erikasutusloa olemasolu, kui pais, millele soovitakse toetust saada, asub lõheliste või karpkalaliste veekogul või kui paisu abil toodetakse hüdroenergiat. Rohkem informatsiooni taotlusvormi täitmise ja taotlusvoorude toimumise kohta saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja nende kohulehelt www.kik.ee

Rohkem infot vee erikasutusloa kohta saab Keskkonnaameti kohalikust kontorist või Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee