Palvemaja talus avati küülikutapapunkt

 (25)
Palvemaja talus avati küülikutapapunkt
Foto: Raivo Tasso

Vanasõna "Kümme korda mõõda, üks kord lõika" peab paika ka tallu küülikutapapunkti loomisel.

“Tunnustatud tapapunkti oleme plaaninud juba kümme aastat,” ütleb Võrumaal Osulas asuva Palvemaja talu peremees Endel Leius. Küülikuid on nad pidanud veel kauem. Aastate jooksul on tapapunktile esitatavad nõuded leebemaks muutunud, nii et nüüd oli kauaaegse mõtte teoks tegemine lõpuks ka reaalne.

“Mõni aasta tagasi nõuti, et ruumide kõrgus peab olema kolm meetrit,” toob Leius ühe näite varasematest nõuetest. “Ma ei taha elevanti tappa, et lagi peaks nii kõrgel olema!”
Kaks aastat tagasi viidi paberile pandud plaan veterinaar- ja toiduametisse, kus see sai peakontorist heakskiidu. Ehitamiseks läks siiski alles eelmisel aastal, kuna kallis investeering nõudis vajaliku summa kogumist.

Talu kõrvalhoones tegi kuldsete kätega peremees remondi, nii et kahhelplaadid läigivad vastu ja kõik on pestav. Niinimetatud puhast ja musta poolt eraldab sein ning kummalegi poolele viib õuest eraldi uks. Kõik ikka ristsaastumise vältimiseks.

Tapapunktis on kolm ruumi – esiteks kogumisruum, seejärel taparuum ning kolmandana liha käitlemise ruum koos jahutuskambriga.

Sisustuse ehk roostevabast terasest kraanikausside, kappide, laudade ja jahutuskapi soetamiseks saadi 60% ulatuses LEADERi toetust. Pererahvas on kohalikule LEADER-grupile väga tänulik, et nad Palvemaja talu tegemistesse uskusid ja neid toetasid. Seevastu PRIA ei tahtnud algul jah-sõna anda, väites, et tegu on põllumajandusega ja seda LEADERist ei toetata.

Kuna see on teavitatud tapapunkt, seal võib võtta elu kuni 3000 küülikult aastas, ent ei tohi pakkuda teenust ega liha lõigata. See tähendab, et lihakehad pakitakse tervelt vaakumkottidesse ja turustatakse nii tarbijatele. Peremees läbis ka loomade algtöötleja (nii nimetatakse tänapäeval loomade tapjat) kursuse.

Perenaisele osutus kõige kõvemaks pähkliks õigete puhastusvahendite valimine. “Liha käitlemise ruumis ei tohi iga seepi ja nõude pesemiseks isegi Fairyt kasutada,” selgitab ta. Lihakehi ei tohi veega loputada, vaid peab kasutama spetsiaalset kuivkorrastuseks mõeldud paberit. No ja loomulikult peavad kõik pesu- ja desinfitseerimisvahendid olema sertifikaatidega.

“Paberimajandust on ikka palju,” ütleb Endel Leius, viidates paksu kausta köidetud dokumentidele. See-eest on nüüd lootus areneda ja tootmist suurendada. Koduköögile taotletakse tunnustust, et seal küülikulihast müügiks toite valmistada.

Enne Palvemaja talu oli küülikutapapunkt vaid Tartumaal Männimäe farmis.