Parimad loomakasvatajad saavad ühe vasika juurde


Parimad loomakasvatajad saavad ühe vasika juurde
Foto: Tanel Bulitko.

Parim piimakarjapidaja on teinud võimsa spurdi, lihakarjapidaja aga tasakaaluka arenguga peretalust korralikuks ettevõtteks kasvanud.

Eesti Vabariigi aastapäeva eel valib Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parimad piimakarja- ja lihaveisekasvatajad. Täna saavad põllumajandusministeeriumis selle tiitli koos vasikakujudega piimakarjakasvataja Tõnu Post ning lihaveisepidaja Aldo Vaan.

Punastega esimene, mustakirjudega kolmas

Ehkki Saaremaal tegutsev Kõljala põllumajanduslik osaühing on kaua silma paistnud hea piimatoodanguga, hüppas ettevõte Eesti piimakarjade absoluutsesse tippu eelmise aasta tulemustega. Jõudluskontrolli keskuse andmetel tootis Kõljala POÜ punane kari mullu piima keskmiselt 10,7 ja holsteini kari 11,4 tonni lehma kohta.

Lisaks on Kõljala teinud viimastel aastatel puhta töö Saaremaa vissikonkursil nii punaste kui mustakirjude lehmade arvestuses.

Seda kõike tõstis esile ka konkursikomisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko. Lisaks hindas komisjon Kõljala uusi puhtaid lautu, kus loomaarsti haridusega omanik on rõhku pannud töökultuurile ja loomade heaolule.

Post ütleb, et toodangunumber pole talle kunagi olnud omaette eesmärk – pingutatakse ikka sellepärast, et põllumajandusega võimalikult normaalselt ära elada.

“Kõik käib samm- sammult: kui ühel aastal kulutad rohkem farmide peale, siis teisel jälle põllu peale − pikalt ei tohi seisma jääda,” leiab ta. “Pead ise aru saama, kus su kitsaskohad on. Kui üks asi tehtud saab, peab kohe järgmise ette võtma.”

Parimaks limusiinide ja akviteenidega

“Aldo Vaani Topi Mõis on hästi arenenud ja järk-järgult kodutalust tugevaks pereettevõtteks kasvanud,” selgitab Bulitko. “Aldol on korralik tõuaretus ning paari aasta eest valmis uus lihaveiste laut.”

Aldo Vaani karjas on ligi 100 ammlehma ja kokku üle paarisaja lihaveise. Ta kasvatab peamiselt limusiini tõugu, kuid on limusiini ristanud akviteeni heleda tõuga, et suurem loom saada.

“Lihaveised olid mind võlunud juba varem, kuid esimese limusiini tõupulli ostsin 2002. aastal Leino Vessarti Karitsu Rantšost,” meenutab Vaan algust. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal ostis ta juurde tõumullikaid ja nii lihaveisepidamine laieneski.

Kevadel saab kaks aastat sellest, kui Aldo Vaan valiti Leino Vessarti järglasena Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi vedama. Viimaste aastate rõõmud ongi seotud lisaks oma karja taseme tõusule just seltsi tegemistega.

“Mul on hea meel selle üle, et käivitus Baltic Grassland Beefi projekt, mis võimaldab meil müüa kvaliteetset lihaveiseliha hea hinnaga Šveitsi,” räägib Vaan, lisades, et liha kvaliteet on selles projektis esmatähtis ja see annab ka meie lihaveisekasvatajatele võimalust õppida paremat veiseliha tootma.