Kuigi kasv on märkimisväärne, tuleb siiski arvestada, et ka 2009. aasta võrdlusbaas on väga madal. Nimelt vähenes majanduskriisi ajal piima väljavedu minimaalsele tasemele. See tulenes asjaolust, et Eesti põhilised piimatoodete sihtturud Läti ja Leedu olid samuti sügavas majanduskriisis ning nendes riikides vähenes nõudlus importpiima järele. Et Eesti piimatootjate ekspordivõimalused langesid ära, tuli suurem osa toodangust realiseerida siseturul, mis tõi kaasa omakorda piima kokkuostuhindade languse. 2010. aasta piima ekspordi kasv pole aga midagi uut ja erakorralist, vaid pigem on tegemist majanduskriisieelsete ekspordimahtude taastumisega.

Eesti piima ekspordi tähtsamad sihtturud olid 2010. aastal Leedu, Läti, Venemaa ja Soome. Leedu osatähtsus oli 46% ning Läti 43% kogu eksporditud piima kogusest. Venemaa ja Soome osatähtsus oli tunduvalt väiksem, vastavalt 8% ning 3%.

Võrreldes 2009. aastaga on eksport kõikidesse sihtriikidesse oluliselt suurenenud, kuid kõige enam kasvas piima eksport Leedusse (31 korda) ja Venemaale (7 korda). Eurostati andmetel on Leedu enda piimaeksport kasvanud 2010. aasta esimesel poolaastal koguseliselt ligi kaks korda ning peamised sihtriigid on Poola (osatähtsus 59% kogu Leedu piima ekspordist) ning Saksamaa (vastavalt 27%). Leedu piimaekspordi kasv on viinud olukorrani, kus oma riigi toodang eksporditakse ning seda asendab odavam Eesti importpiim.

Piima kokkuostu ning väliskaubanduse andmete põhjal saame järeldada, et kuigi Eestis on põllumajandustootjatelt kokkuostetava piima kogused püsinud stabiilsed, on tänavu oluliselt suurenenud piima eksport. Selletõttu on Eestis realiseeritava piima kogus vähenenud ning toonud kaasa nõudluse suurenemise ning hinnatõusu. Piimaturu edasisi arenguid mõjutavad järgmised tegurid:

1. Et piima hind Eestis on oluliselt tõusnud, muutub piimatööstusel atraktiivsemaks realiseerida piim siseturul. Selle tulemusena võivad tulevikus ekspordimahud väheneda ning suurem osa Eesti piimast jõuab taas siseturule.

2. Põllumajandustootjad ilmselt suurendavad piimatootmist, kuna piima kokkuostuhind on tõusnud ning piimatootmine on muutunud seetõttu kasulikumaks. Samas on tootmismahtude suurendamine pikaajaline protsess ning selle tulemused ilmnevad alles aastate pärast, kui turusituatsioon võib olla juba muutunud.

3. Võimalik on ka importpiima osatähtsuse suurenemine sisenõudluse rahuldamiseks. Sellega võib tekkida olukord, kus kohalik toodang eksporditakse ning selle asemele tuleb importtoodang. Selline olukord on juba Leedus, kus oma piima suurenenud eksport on kasvatanud piima sissevedu Eestist.

4. Piima kallinemise tõttu võivad tarbijad muuta ka oma tarbimisharjumusi ning hakata otsima piimale odavamaid alternatiive. See tooks kaasa piimatarbimise vähenemise, mis omakorda sunniks tootjaid hindu langetama.

Ilmselt kujuneb piima hind kõigi nende tegurite koosmõjul. Piima odavnemine tundub lähitulevikus ebatõenäoline, kuna piima kokkuostuhind on tõusmas ning see muudab piima ja piimatooted kallimaks ka lõpptarbijale. Piimahinna senise tõusu taga on ennekõike kasvanud ekspordimahud. Kuigi ekspordi kasv iseenesest on positiivne, tuleb arvestada tõsiasja, et nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel võib muuta need kaubad ka kodumaise tarbija jaoks kallimaks.