Puugihaigus tegi rekordi
Augustis registreeriti Eestis 457 puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusjuhtu. Terviseameti andmeil on see meil läbi aegade suurim ühes kuus registreeritud borrelioosijuhtude arv.
Varasemate aastate kogemuse järgi kujuneb tavaliselt suurimaks puukborrelioosi haigusjuhtude avastamise kuuks hoopis augustile järgnev september, mil on sageli üle 300 haigusjuhu. Tänavu võib rekord jääda augustikuusse, kuigi september 443 borrelioosijuhtumiga palju maha ei jäänud.
1. oktoobri seisuga oli aasta algusest arvates Eestis puukborrelioosi haigestunud 1536 inimest (mullu terve aasta kohta 1721).
Puukentsefaliidijuhtumeid oli 1. oktoobriks registreeritud 175. Võrreldes möödunud aastaga, olid siingi august ja september hullemad – tänavu augustis registreeriti 55 (mullu 34) ja septembris 71 (mullu 36) juhtumit.
Eelmise aasta statistika näitab ohtrat borrelioosi avastamist ka oktoobris, novembris ja detsembris. Entsefaliiti avastati oktoobris ja novembris ning detsembrisse jäi üks haigestumisjuhtum.
Päris palju vaevusi
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju, tekitades ajukelmepõletikku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde, rõhutab terviseamet.
Puukentsefaliidi vastu saab end lasta vaktsineerida, aga kui on haigestutud, siis spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbi põdenud inimesed omandavad eluaegse immuunsuse.
Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohale 1–4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames. Puukborrelioosi vastu vaktsiini pole, aga seda saab antibiootikumidega ravida. Ravimata jääv borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu.
Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ja inimene võib uuesti nakatuda.
Olge hoolsad!
Terviseamet õpetab, et borrelioosi eest saaks end ikkagi ka kaitsta. Metsa või mujale loodusesse minnes tuleb kanda pikki pükse ja pika varrukaga riietust. Tossude ja tuhvlite asemel tuleks eelistada kõrgemaid jalanõusid.
Tasub proovida puugitõrjevahendeid, mis kantakse kehale või riietele.
Koju jõudes ei tasu kohe välisriietega eluruumidesse minna. Riided tuleks enne vahetada ja igaks juhuks ka oma keha üle kontrollida.
Kontrollima peaks õuest tulnud lemmikloomi – puugid tahavad ennast ka nende külge riputada.
Putukateadlase Mati Martini andmeil kestab meil puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehmed ilmad võivad seda pikendada. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikem kui laanepuugil, kes end tavaliselt juba ammu enne sügist talvituma seab.
