Raha asemel teadmisi


Raha asemel teadmisi
EuroFotomontaaž

Uus maaelu arengukava (MAK) keskendub teadusele, konkurentsi­võimele, toidutarneahelale, kesk­konnale, maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele. Juurde saavad raha ka noored põllumehed.

Eesti saab kasutada MAKi rahastamiseks järgneval seitsmel aastal 721 miljonit eurot euroraha, millest hinnanguliselt 19 miljonit kulub otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks kahel järgmisel aastal.

Seega rahastab Euroopa Liit meie maaelu arengut 702 miljoni euroga. Koos Eesti poolse osalusega on MAKi 2014-2020 maht 936 miljonit eurot. MAKi eelnõu terviktekst jõuab kava kohaselt valitsusse mais-juunis. Sügisel läheb kava kooskõlastamiseks Euroopa Komisjoni. Lõpliku Euroopa Liidu poolse summa määrab Euroopa Komisjon oma otsusega eeldatavasti aasta lõpus. Taotlejate jaoks avanevad esimesed uue MAKi meetmed tõenäoliselt 2015. aastal
Raha pärineb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).

Uus vahend− finantsinstrument

Uue MAKi kohustuslikud meetmed on keskkonna- ja kliimatoetus ning LEADER. LEADERile tuleb ette näha vähemalt 5 protsenti arengukava vahenditest. Vähemalt 25 protsenti vahenditest peab minema keskkonna ja kliimaga seotud tegevusteks.

Kui võrrelda uut MAKi kehtivaga, suureneb teaduse ja väheneb konkurentsivõime rahastamine. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul peab põllumajandus, nagu ka muud valdkonnad olema teadmistepõhine.

Seotud lood:

"Teadmussiirdesse panustamine peab tõstma ka ettevõtete konkurentsivõimet," rõhutab Lemetti.
Lisaks investeeringutoetustele on uuel perioodil plaanis rakendada finantsinstrumendi meedet ehk soodsamatel tingimustel laenude ja garantiide andmist või tagamist.

"Võib tõesti öelda, et liikuvtehnika – masinate ja seadmete – soetamiseks oleks teatud eranditega võimalik toetust, sisuliselt küll odavlaenu, saada ainult finantsinstrumendi kaudu,“ möönab põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik OvePõder, "Ent siiski saavad väiksemad põllumajandustootjad, nagu aiandussektor ja tulundusühistud, ka vähesel määral investeeringutoetust."

Seega hakkaks finantsinstrument mõnes mõttes asendama praeguse MAKi meedet 1.4.1 "Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks", mille raames valdavalt toetati just põllumajandusliku liikuvtehnika soetamist. 

"Eesmärk on pakkuda mitmekesisemaid võimalusi projektide elluviimiseks, nt on ühe toetatava projekti elluviimiseks võimalik kombineerida nii tagastamatut abi kui ka tagastatavat abi – kas laenu või laenu garantiitasu hüvitamist," lisab Põder.

Rohkem noortele

Uue rahastamiskava järgi suunatakse eeloleval perioodil rohkem raha ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetust on kavas suurendada 2,5 miljoni euro võrra – 22,5 miljonilt eurolt 25 miljonini. Praeguse MAKi vahehindamine on andnud meetmele positiivse hinnangu.

Maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta sõnul on praeguse MAKi meetme 1.2 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus" rakendamine läinud edukalt – praeguseks on toetatud 520 noort ettevõtjat, toetuse soovijaid on aga oluliselt rohkem, sest kokku on esitatud 1249 taotlust.

"Kui toetusega alustasime, oli Eestis iga alla 35-aastase põllumajandustootja kohta viis üle 65-aastast, tänaseks on see suhe üks neljale," põhjendab Puusta. 

Puusta sõnul on uuel perioodil kavas kasutada meetme rakendamisel saadud kogemust, et tagada toetuse sihipärane kasutamine – et talu ülevõtja tõepooleks hakkaks põllumajnduses tegutsema ega jääks omanikuks üksnes paberil.

Mahedad eraldi

Kui varem oli mahetoetus põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede, siis nüüd eraldi. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on avaldanud arvamust, et mahetoetus peaks olema rohkem seotud toodangu töötlemise ja turustamisega.

"Üks põhjus eristamiseks seisneb selles, et keskkonnatoetuste puhul on baastaseme üks osa ka otsetoetuste puhul rakenduv nn rohestamine. Mahetootjatel aga loetakse see rohestamine automaatselt täidetuks," selgitab Põder.

Kuna mahetoodete turule jõudmise pudelikaelaks on Põderi kinnitusel töötlemis- ja turustamisvõimaluste vähesus, siis toetustaotluste hindamisel eelistatakse neid mahedaid.



ETTEPANEK

MAK 2014−2020

MeedeEelarveEttepanek
 2007−20132014−2020
Teadmussiire ja teave3 666 0124 700 000
Nõuandeteenuste toetamine4 567 5696 600 000
Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP, klastrid)6 499 07425 000 000
Teadmussiire kokku14 732 65536 300 000
Investeeringud põllumajandusliku majapidamise
tulemuslikkuse parandamiseks191 050 202160 000 000
Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid48 232 33355 000 000
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine22 565 83525 000 000
Konkurentsivõime kokku261 848 370261 666 666
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade
raames toodetud toodete promotsioon1 000 000
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks
ja turustamiseks45 490 31975 000 000
Tootjarühmade loomine4 481 6196 000 000
Toidutarneahel kokku49 971 938103 666 666
Ebasoodsamate piirkondade toetus53 513 654
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale8 652 7967 000 000
Natura 2000 toetus erametsamaale25 439 27228 000 000
Põllumajanduslik keskkonnatoetus210 886 973176 427 000
sh Keskkonnasõbraliku majandamise toetus105 198 573120 000 000
sh Mahepõllumajandusliku tootmise toetus55 794 869 
sh Ohustatud tõugu looma pidamise toetus3 495 9677 466 000
sh Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus894 763583 000
sh Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus26 798 15431 500 000
sh Piirkondlik mullakaitse toetus13 000 000
sh Keskkonnasõbraliku aianduse toetus3 878 000
Mahepõllumajandus85 000 000
Loomade heaolu toetus21 724 03311 733 000
Metsa elujõulisuse parandamine14 248 00010 000 000
Vähetootlikud investeeringud (kiviaed)3 962 523
Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud)4 281 093
Keskkond kokku342 708 344330 160 000
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks76 351 54045 000 000
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine6 426 0006 500 000
Külade uuendamine ja arendamine53 958 605
Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER85 759 06393 600 000
Maaettevõtlus ja kohalik algatus kokku 222 495 208166 766 666
Tehniline abi38 115 13937 440 000
Ületulevad kohustused18 700 00012 000 000
Finantsinstrument65 000 000
Kokku935 400 000936 000 000