Salmonellabakteri rüüsteretke tõttu jõuab päevas poodi 5000 karpi mune vähem

 (5)
Eggo munade tootja DAVA Foods Estonia. Vladimir Sapožnin
Eggo munade tootja DAVA Foods Estonia munaliin.Foto: Karin Kaljuläte

Eile sai teatavaks, et ühes ASi DAVA Foods Estonia munakanade farmis on valla pääsenud salmonellanakkus ning hukata tuleb 55 000 kana, mis tähendab umbes 50 000 vähem munetud muna päevas.

Eggo kaubamärgi all kanamune turustava DAVA Foodsi Saha-Loo Kulli farmis tuvastati salmonellabakteri olemasolu kanade organismis märtsikuus rutiinse kontrolli, n-ö enesekontrolli käigus võetud proovide analüüsimisel.

DAVA Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin kinnitab, et kanala kõik kuus farmi on üksteisest eraldatud ning linnud teistes farmides nakkuseohus ei ole. Ka märgib ta, et Eesti tõrgeteta munadega varustamise tagamiseks iseäranis ülestõusmispühade ajal piiratakse munade eksporti Skandinaavia riikidesse.

„Salmonelloosil on 2600 tüve, tõsi, inimesele võivad ohtlikud olla neist vaid viis. Aga bakter võib kanadeni jõuda inimestega, söödaga, tööriistadega jne. Põhjavees, kust me vett võtame, seda pole, aga lõppeks võib see kuidagi ikkagi kanade jootmiseks kasutatavasse vette sattuda,” kirjeldab Sapožnin võimalusi, kuidas nakkus võib farmi sattuda.

„Selle eest pole keegi kaitstud ja nii leiabki igal aastal Skandinaavias ja mujal Euroopas igal aastal ikka paar puhangut aset.”

Kanala taastamiseks kulub pool aastat


Hinnanguliselt impordib Eesti juba praegu pea poole meil tarbitavatest kanamunadest. Nüüd tuleb päevasest munatoodangust maha arvestada veel ca 50 000 muna (ehk 5000 kümne munaga karpi), mis jäävad poodidesse tulemata seoses enam kui 50 000 munakana kõrvaldamisega.

Seotud lood:

Mullu jäi Eesti kodumaine munaturg ilma 80 000 munakana toodangust (umbes 65 000 muna päevas), kes tuli hukata OÜs Sanlind avastatud salmonelloosinakkuse tõttu.

MIS ON MIS: Salmonellabakter ja salmonelloos
  • Salmonella on patogeenne soolebakter, mis esineb looduses ja loomade sõnnikus.
  • Salmonellabakter levib sõnniku kaudu teistele loomadele, pinnasesse, vette ja vilja.
  • See võib ka levida kanalt munale, mis võib tibud nakatuda haudumise ajal.
  • Inimesed nakatuvad enamasti toiduga.
  • Ennekõike on risk nakatuda munade, linnu-, sea- ja veiselihaga, tooreste juurviljadega, pastoriseerimata piimaga, mereandide jne kaudu.
  • Salmonellabakter elab kõige paremini 25–40 kraadi juures, bakter hävib, kui mune töödelda vähemalt 76ºC juures.
  • Salmonelloosi sümptomid on tavaliselt üldine halb enesetunne, kõhulahtisus ja -valu, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu, aga ka valu liigestes ja lihastes.

Allikas: DAVA Foods, Vikipeedia

DAVA Foodsi farm, mis koosneb viiest kanalast, asub Tallinna naabruses Saha-Lool, Telliveres on ka noorlinnufarm tibudest munakanade kasvatamiseks. Kogu farm mahutab kokku 330 000 munakana, iga kanala eraldi seega 50 000 kana ringis. Päevane kogutoodang on 250 000 muna, aastas seega üle 100 miljoni, millest suur osa tarbitakse Eestis.

DAVA Foods Estonias peetakse Lohmanni tõugu munakanu, kellele mõeldud loomasööt on toodetud Eestis kasvatatud viljast kohapeal, see tarnitakse Pro Grupi tehasest Kantkülast Jõgevamaalt.

Muide, samas Kulli kanalas oli suurem salmonellapuhang aastal 2007, mil munakanade kasvatamisega tegeles Eestis veel Tallegg.

Vladimir Sapožnin selgitab, et kuigi kanalad asuvad lähestikku, on neid ühendavad nn tamburid isoleeritud ja nakkus sealt läbi ei pääse.

„Töötajad vahetavad farmi sisenendes riided sisuliselt aluspüksteni ära, lüüsides on ka pesumasinad, nii et tööriided ei jõuagi välistingimustesse,” iseloomustab ta hügieeninõudeid.

„Salmonella vastu seismisel ongi kõige olulisem puhtus ja kord. Kõigi tüvede vastu vaktsiini polegi, pealegi on kanade vaktsineerimine väga kallis.”

Loe veel

Sapožnini hinnangl kulub kanala taastamiseks oma pool aastat, sest ühepäevasest tibust muneja kana kasvamiseks läheb juba iseenesest neli ja pool kuud, lisaks tuleb nakatunud kanala põhjalikult puhtaks rookida, pesta ja desinfitseerida.

TASUB TEADA: Munade kvaliteet on pideva kontrolli all
  • Kontrollitakse koorepinna konarlikkust ja puhtust. Koor peab olema kahjustusteta.
  • Pakkimismasin kontrollib helidetektori abil mõrade esinemist munakoores. Selle käigus lüüakse muna kolme kohta spetsiaalse nuiaga, mille otsas on mikrofon. Muna lüüakse neli korda kolme kohta, peegeldunud heli määrab, kas koor on terve või mitte.
  • Kontrollitakse ka õhuruumi kõrgust, mis ei tohi ületada 6 mm, eriti värske muna puhul üle 4 mm.
  • Rebu värvust mõõdetakse „rebuvärvi lehvikuga”. Rebu peab asetsema muna keskel.
  • Munavalge peab olema selge ja läbipaitsev. Munas ei tohi olla võõrkehi, sel ei tohi olla „võõrast” lõhna.
  • Munatootjad on kohustatud esitama veterinaar- ja toiduameti laborisse iga kahe nädala tagant munade ja väljaheidete proovid salmonella kontrolliks.

Allikas: DAVA Foods, veterinaar- ja toiduamet


„Soovitan ikka eelistada kodumaist, sest kaugemalt toodud munade puhul kaasneb ikka see bioohutuse teema. Kui mõni tootja ei oska ega taha haigusi leida, võivad nakatunud munad ka müüki sattuda,” nendib Vladimir Sapožnin.

„Meie saime seekord õnneks õigel ajal jaole, nakatunud munad kaubandusse ei jõudnud ja nüüd võtame proove senise kuus korra asemel igal nädalal.”

Eesti kodumaise muna defitsiidi leevendamiseks praegu oluliselt leieneda DAVA Foods siinmail ei plaani. Sapožnin märgib, et juba ainuüksi uue farmi rajamine oleks praeguse ehitushindade buumi tingimustes enesetapp.

Kodumaist muna jääb vähemaks


Eestis on aasta aastalt vähenenud ka kohalike munakanapidajate arv, mistõttu kodumaise munatoodangu maht väheneb. Kardetavasti jääb aprillis Eestis tarbitud kodumaiste kanamunade osakaal koguturust juba alla 50%. Siiani on impordi osakaal kodumaise munatoodanguga võrreldes püsinud vahemikus 40–45%, 2017. aastal toodi Eestisse 89,1 miljonit importmuna (ligi 43% omatoodangust), mis pärinesid peamiselt Lätist, Leedust ja Poolast.

Tarbija jaoks tuli taud DAVA Foodsi kanade seas muidugi halvimal ajal, mis üldse saab olla, sest just praegu on käes aeg, mil lähenevate ülestõusmispühade tõttu koju värvimiseks valge koorega kanamune varutakse.

Ja olgugi, et kauplusekettidest Maalehele peatset võimalikku munapuudust ei kinnitata, võib varasemale kogemusele tuginedes öelda, et vahetult pühade-eelsel ajal teatud munakriis ikkagi saabub, eriti just värvimiseks sobilike munade osas. Näiteks mullu toodi mune tavapäraste Läti, Leedu ja Poola kõrval ülestõusmispühade eel sisse ka Ukrainast.

Aga kuna importmunade osakaal kauplustes on tõepoolest kogu turgu määrav, siis ei usu näiteks Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido, et salmonellapuhang kuidagi Coopile tehtavaid tarneid mõjutab.

„Praegu on Coopi kauplustes müügil nii eestimaised Eggo munad, Õnnelike Õrrekanade munad, Kollased Talumunad, ökomunad Kikerikii, Eesti mahemunad ning Läti päritoluga Balticovo munad,” kirjeldab Miido Coopi keti poodide munalette.

Selveri turundusosakonna spetsialist Rivo Veski teatab, et talle pole veel täpselt teada, kuidas tekkinud olukord kauba saadavust mõjutab. Info on veel lihtsalt liiga värske.

„Hetkeseisuga ja vahetult enne lihavõtteid oleks asenduskoguseid keeruline leida, ent Dava Foods on kinnitanud, et tarnib Selveritesse meile kokkulepitud kogused ja munakriisi ei tule,” märgib Veski.

Skandinaavia DAVA Foods Groupi kuuluv Eesti tütarfirma kinnitab, et oma kanalate haldamisel järgitakse kiivalt euroliidu nõudeid ja seadusi. Eestis toodetakse puurikanade mune, aga kontserni tasemel tegeldakse nelja erineva kategooria järgi toodetud munadega – puurikanade, õrrekanade, vabapidamise kanade ja mahetingimustes peetavate kanade munadega. DAVA Foodsi 2020. aasta strateegiline eesmärk on saavutada mahemunade tootmise osakaaluks 50% käibest.

AS DAVA Foods Estonia on Eesti suurim kanamunade tootja on – ettevõte, mis 2014. aastal ostis ASile HKScan kuulunud munakanade kasvatamisega tegelenud ettevõtte OÜ Koks Munatootmine ja OÜ Eesti Munatootmine, mis turustasid kanamune Talleggi kaubamärgi all. DAVA Foods Estonia kuulub 85% ulatuses Taani ettevõttele DAVA Foods Holding ning 15% Soome ettevõttele Munakunta.

PANE TÄHELE: Eesti munatootmine saab löögi löögi järel
  • Eesti suurim munatootja taanlaste enamusosalusega AS DAVA Foods Estonia, mille Tallinna lähistel Jõelähtme vallas asuvas farmis peetakse 330 000 valdavalt puurikana. Toodang umbes 110 miljonit muna aastas.
  • DAVA Foods turustab mune Eggo kaubamärgi all, ettevõtest pärineb 40% Eestis toodetavatest kanamunadest.
  • Eesti suuruselt teise kanamunade toota OÜ Sanlind farmides leiti salmonelloos mullu, kui hukkamisele tuli saata 80 000 kana.
  • Oma panuse kanamunade tootmisse annavad ka väiksemad ettevõtted – näiteks OÜ Kehtna Mõis farmides peetakse ligi 7000 kana, aastane munatoodang jääb alla kahe miljoni tüki.
  • Balti riikide suurimal munatootjal Balticovo on farmides kokku 2 800 000 lindu
  • Üldse peetakse Eestis ca kaks miljonit kodulindu, neist umbes 1,3 miljonit on lihakanad.
  • Kui aastal 1989 toodeti Eestis aastas 600 miljonit kanamuna, siis 2018. aastal kolm korda vähem ehk 200 miljonit.
  • Läinud aastal soovis OÜ Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Lõuna-Eesti Talumuna rajada Võrumaale Väimelasse 2,8 mln € maksva munakanade farmi, mis mõeldud maksimaalselt 360 000 õrrekana pidamiseks. Aastas plaaniti toota 10 miljonit nr 2 kanamuna. Kohalike elanike vastuseisu tõttu konkreetsest plaanist loobuti.
  • Eesti inimene tarbib aastas keskmiselt 295 kanamuna, keskmine munatoodang kana kohta on Eestis 290 tükki aastas.
  • Mahemuna moodustab kogutarbimisest hinnanguliselt 3–10%.

Allikas: statistikaamet, Maaleht