Sitasitika kompass on Linnutee
“Sitasitik, heinaritsik – need on kanged lendama,” väidab ühe salmi pikkune eesti lorilaul. Hiljuti on Rootsi ja Lõuna-Aafrika teadlased välja uurinud, et sitasitikas on kangemgi veel. Ta nimelt tunneb astronoomiat paremini kui enamik loomariigi tegelasi.
Kui seni oli teada, et taevatähtede järgi oskavad navigeerida ainult linnud, hülged ja inimesed, siis nüüd on sellesse auväärsesse seltskonda vastu võetud ka sitasitikas.
Veeretama peab otse
Rootsi Lundi ülikooli zooloog Marie Dacke ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, kuidas Aafrika sõnnikumardikas ehk sitasitikas Scarabaeus satyrus oskab ka kuuvalguseta ööl oma sõnnikukera veeretada täpselt otsejoones, kui vaid Linnutee näha on.
On sitasitikaliike, kes matavad leitud sõnniku sealsamas maasse, on neid, kes lihtsalt asuvad selle sisse elama. Suur osa Aafrika sitasitikaid valmistab sõnnikuportsust pruudile pulmakingiks kera, mille veeretab leiupaigast eemale, et lehmakoogi ümber kogunenud konkurendid seda temalt röövima ei pääseks.
Võimalikult kiiresti võimalikult kaugele jõudmiseks peab ta mõistagi liikuma sirgjooneliselt. Sobivas kohas matab pruutpaar kera maa sisse ning sellest saab järeltuleva põlve pesa ja söök.
Keskmine sitasitikas jõuab veeretada endast kümme korda raskemat kera.
Isase nukitssitika Onthophagus taurus jõud käib üle enam kui tuhat korda raskemast kui ta ise. Et seda rekordit korrata, tuleks kõhetul mehel nügida haagisega veoautot, millel kaks suurt palgikoormat.
Varasematest uurimustest oli teada, et sitasitikad oskavad sirget kurssi hoida päikese- ja kuuvalguse järgi. Erinevalt inimestest suudavad nad näha polariseeritud valgust, mille sümmeetrilised mustrid valgusallika ümber on neile kompassiks.
Teadlastele valmistas aga üllatuse nende võime sirgjoones liikuda ka sellisel ööl, kui Kuud taevas ei ole.
Võib-olla kasutavad sitikad navigeerimiseks tähti, oletasid teadlased. Teooria kontrollimiseks rajati ümmargune areen, toimetati selle keskele sõnnikut ja mõõdeti, kuidas sitikatel keraveeretamine edeneb 1) kuuvalgel ööl; 2) tähevalgel ööl;
3) tähevalgel ööl, ent sitikatel peas müts, mis varjab vaadet taevasse; 4) lauspilves ööl.
Katset korrati planetaariumis, kus taas mõõdeti sitikate areenilt väljajõudmise aega, kui laes on 1) kogu tähistaevas; 2) Linnutee hajus valgustriip; 3) 4000 tuhmi tähte ilma Linnuteeta; 4) 18 kõige heledamat tähte ilma Linnuteeta; 5) täielik pimedus.
Kõlbavad nii Kuu kui ka Linnutee
Kokkuvõttes nendib uurimisrühm, et Aafrika sitasitikad kasutavad navigeerimiseks tähistaevast, ent kaotavad selle võime lauspilves ööl. Planetaariumis orienteeruvad nad võrdselt hästi nii kogu tähistaeva kui ka üksnes Linnutee all.
Ja mis lorilaulu heinaritsikasse puutub, siis usub Marie Dacke, et ka ritsikad, ööliblikad ja mõned muudki olendid peaksid oskama Linnutee järgi navigeerida. Esialgu uurib tema rühm, kas sitasitikas eelistab kompassiks kasutada Kuud või Linnuteed, kui näha on mõlemad.
