Taimebiokeemia laboratoorium uutes ruumides
Laborit tuntakse rahvasuus ka kui "Mai Oleski laborit" selle andunud juhataja Mai Oleski nime järgi. Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles avakõnes, et tema see on vähemalt kolmas kord, mil labor on uutesse ruumidesse kolinud ning avaldas lootust, et ehk niipea pole enam kolida vaja.
Algsetest ruumidest Tartus Laialt tänavalt koliti Rõõmu teele ning nüüd siis Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi hoonesse labori jaoks kohandatud ruumidesse.
"Keemiauuringud süvenevad siin majas kindlasti veelgi," lubas Mait Klaassen, sest tal on plaan koondada sinna majja veelgi laboratooriume, mis praegu paiknevad laiali üle Tartu.
Mai Olesk rõõmustas uute ruumide üle, sõnades et sellega sattusid nad 19. sajandi tingimustest 21. sajandi tingimustesse. Olesk rääkis avamisel ka labori ajaloost. Algaastatel, labor alustas tööd 1968. aastal, tehti uuringuid isevalmistatud elektripliitidel väga algeliste vahenditega; 1981. aastal saadi tänu tõhusale lobitööle Moskvas esimene amonihapete analüsaator, mida Nõukogude Liitu toodi vaid 2 tk. Lobitööd tuli teha pidevalt, ka Mai käis usinasti Moskva vahet, viies sinna toonast Eesti valuutat - plekkpurke, Kalevi kommikarpe ja likööri Vana Tallinn ning selle tulemusena saadi luba osta välisriikidest kaasaegset laborisisustust. 1984. aastal saabusidki seadmed, millega analüüsitakse proteiini, lämmastikku ja rasva tänase päevani.
"Mul pole plaaniski neid seadmeid välja vahetada, need töötavad siiani väga hästi," rääkis Mai Olesk ning avaldas ka põhjuse, miks nii eakad seadmed nii heas töökorras on - sest nendega on kogu aeg töötanud vaid üks inimene, kes neid väga hoiab ja hoolitseb nende eest.
1991. aastal oli murdepunkt. Lepingud ja teadusrahad kadusid, labori ülalpidamiseks raha ei jätkunud ning oldi dilemma ees - kas sulgeda labor, koondada veel allesjäänud kaks inimest (ülejäänud olid varem koondatud) ja müüa seadmed maha või otsida väljapääsu.
"Kahju oli laborit sulgeda, meil olid nii head seadmed ja tublid töötajad," rääkis Olesk ning asuti abistajaid otsima. Esimesena ulatas abikäe Tartu Ülikool. Tänaseks päevaks on laboril kujunenud juba oma kindel klientuur põllumajandusega tegelevate inimeste seas, tänu kellele ei sea praegu labori vajalikkust enam keegi kahtluse alla. Uusim teenus on lägaproovide analüüsimine.
Õnne Piimakarjatalu juht Mati Kivi on Mai Oleski labori teenuseid kasutanud üle kümne aasta. "Kui mul omal on vahepeal mõistusest puudu tulnud, olen alati Mai juurest abi saanud. Mai kuulab ära ja annab soovitused, kuidas ja mida edasi teha. Ja kui ma ka kümnest tema antud soovitusest kaks täidan, ka siis on kõik paremuse poole läinud," kiidab Mati koostööd laboriga ja selle juhatajaga, keda vahepeal, labori Rõõmu teel asumise ajal ka Rõõmu-Maiks kutsuti.
