“Tundub, et iga aastaga saab linde aina rohkem, ei mäleta, et Vene ajal neid nii palju oleks olnud,” arutleb Läänemaal Noa-rootsi vallas 800 hektaril vilja kasvatav Kase talu peremees Margus Kask.

Lindude rüüsteretkede sagenemist kurdavad ka need põlluharijad, kes jäävad merest kaugemale.

Hüvitis väikestele

Kuigi riik neid kahjusid kompenseerib, võib Euroopa Liidu reeglite järgi hüvitada ühele taotlejale aastas kahjusid maksimaalselt 3196 euro (vanas vääringus 50 000 kr) ulatuses.

Tegelikud kahjud on sageli aga mitu korda suuremad.

Margus Kasele ei mahu pähe, miks on hüvitistele seatud piirmäär, mis ei arvesta tegelikku kahju. Kas maas on vilja 10 või 800 ha, üle 3196 euro aastas ikka hüvitist ei saa.

“See hüvitis aitab väikest põllupidajat, kel pinda ehk alla saja hektari, aga suuremaid enam mitte,” tõdeb Kask.

Kui Margus Kasel mõnel aastal ulatusid lindude tekitatud kahjud juba 150 000 või isegi 200 000 krooni kanti, leidis mees, et nii enam ära ei majanda. Kui loomadele võid põldudele tarad ette ehitada, siis mida teha tiivulistega?

Ta teab Läänemaal üht põldurit, kes palkas põllu äärde jahimehe linde paugutamisega hirmutama. Kask leidis teise lahenduse.

“Ostsin väikese 125kuubikulise tsikli ja üks pereliige sõidab nüüd sellega põlde pidi ja ajab lagled lendu, mõjub tõhusalt,” räägib Kask ja lisab, et sellest ajast ta enam hüvitisi ei küsi.

Kõige tähelepanelikum tuleb tema sõnul olla kevadel ja sügisel, mil orased on tärganud ning ränne haripunktis. Siis peab vahel paar-kolm nädalat ühtejutti varavalgest hilisõhtuni mootorrattaga põlde pidi sõitma. Ent viimastel aastatel on isegi suviti tulnud sel moel linde hirmutada, kuna üha enam kipuvad põldudele ka sookured.

Mõne aasta eest selleks otstarbeks ostetud tsikkel andis eelmisel sügisel otsad. Kohe olid linnud platsis ja hävitasid rapsikülvi. Raps tuli kevadel üle külvata.

“Nüüd on uus enduurotsikkel ostetud ning praegu peletame sellega linde paarisajalt hektarilt rukki- ja tritikupõldudelt,” märkis Kask selle nädala esmaspäeval.

Kase sõnul on tsiklikulusidki omajagu, kuid need on mitu korda väiksemad hanede ja laglede sünnitatud kahjust. “See mõjus juba ka psüühikale, kui põllule minnes leidsid sealt tallatud ja ära söödud külvid.”

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi tunnistab lindude hävitustöö tõsidust ning sedagi, et keskkonnaameti hüvitised sageli ei kata tekkinud kahju ulatust.

“Praegu käivad keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi vahel arutelud, et muuta hüvitamise korda ja et arvestataks seejuures enam tegelikke kahjusid,“ teab Talvi ja loodab, et ehk õnnestub Eestil Euroopa Liidult see erisus ka välja kaubelda.

Uus marsruut

Talvi sõnul on lühikese aja jooksul toimunud ka suuri muutusi lindude rändekäitumises.

“Kui varemalt oli suurem osa linnukahjusid saartel ja Lääne-Eestis, siis viimase viie-kuue aasta sees on see nihkunud Kesk- ja Ida-Eestisse, kus põllumajandus on laienenud ja eriti on suurpõlluharijaid juurde tulnud,” selgitab Talvi.

Eelmisel aastal hüvitas keskkonnaamet põllumeestele rändlindude tekitatud kahju 60 000 eurot ehk veidi üle miljoni krooni ulatuses.

Peaaegu pool sellest ehk üle 25 000 euro maksti välja Jõgevamaa põlduritele. Tartumaale läks 15 500 eurot ning Läänemaale rohkem kui 9000 eurot. Ühtekokku laekus hüvitamistaotlusi üheksa maakonna 35 põlluharijalt.

Talvi kinnitusel on suurkiskjate ja rändlindude tekitatud kahjude hüvitussummad olnud viimastel aastatel enam-vähem samas suurusjärgus, mõlemale on kulunud vana raha järgi 1,2–1,5 mln krooni ringis aastas.