Tööstused piimatootja loata ühineda ei saa

 (4)
Tööstused piimatootja loata ühineda ei saa
Foto: SCANPIX, MONTAAŽ---

Tere ja E-Piima nädalatagune teade firmade võimalikust ühinemisest tuli paljudele E-Piima tegelikele omanikele — piimatootjatele — suure üllatusena.

“Me ei olnud ühinemisplaanidest midagi kuulnud, ehkki tootjatele on toimunud mitmeid infopäevi,” imestab E-Piima liige, väiketootja Jõgevamaalt, kes ei soostu oma nime avaldama.

Tulundusühistul E-Piim on 260 liiget, kes toodavad kokku umbes 300 t piima päevas. Samas ei tea ühistu liikmed praegu liitumiskõnelustest suurt midagi.

Paremini informeeritud E-Piima nõukogu liikmed teatavad, et nemad on andnud allkirja, et ei avalikusta kahe ettevõtte võimaliku ühinemise üksikasju.

Ehkki liitumiskõnelused käivad, eelkokkulepped on sõlmitud ja mõlema ettevõtte juhatajad on välja öelnud võimaliku ühinemise tähtajaks 2010. aasta lõpu, tuleb E-Piima tegevjuhtkonnal ja nõukogul minna jah-sõna küsima oma liikmetelt.

E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et ühistu 9-liikmeline nõukogu andis juhatusele, kuhu kuuluvad Murakas ise ja varumisdirektor Jaan Mutli, korralduse kuu aja jooksul tutvuda AS Tere majandusolukorra ning ühinemisvõimalustega.

Muraka sõnul algavad oktoobri lõpus E-Piima piirkondlikud üldkoosolekud, kus uuri­mistulemused liikmetele ette kantakse ja küsitakse nende seisukohta võimalikuks ühinemiseks. Kui liikmed annavad nõusoleku, teeb lõpliku otsuse ilmselt volikogu.

Seotud lood:

Nimelt on E-Piima tootjatest omanikud valinud 24 volinikku üle Eesti. Kõik volinikud on notariaalselt kinnitatud ja esindavad oma kandi piimatootjaid.

AS Tere ostab tootjatelt üle Eesti pikaajaliste lepingutega rohkem kui 400 t toorpiima päevas ja ettevõtete ühinemiseks on Tere puhul oluline aktsionäride, eelkõige suuraktsionäri Oliver Kruuda hääl.

Ühistu ja aktsiaselts ei saa ühineda

Üks suuremaid E-Piima liikmeid, piimatootja ja asutajaliige, on OÜ Viraito omanik Toivo Kens. Ta vaigistab paljude tootjate hirmu, justkui jääksid E-Piima tootjad ühinemisel allasurutud seisusesse, kuna Tere on piimanduses turuliider.

“Terel pole ühtegi piimatootjat, nemad ostavad piima lepingutega. Aga E-Piim tootjatest koosnebki. Piimanduses ei maksa tööstuse seinad, katused ja roostevabad tünnid üksi midagi, kui puudub piim,” rõhutab Kens. “Nii et absurdne on öelda, et nüüd neelab Kruuda E-Piima alla.”

Kensi hinnangul on E-Piim huvitatud sellest, et ühistu areneks edasi ja üks võimalus olekski Terega tootmised tulevikus ühendada.

“E-Piim jääb piimaühistuna igal juhul omaette edasi tegutsema, sest ühistu ja aktsiaselts ei saa ühineda. Ühineda saavad meie tootmisettevõtted,” selgitab Toivo Kens.

Praegu kuulub tootjate ühistule kaks piimatööstust — Järva-Jaani meierei, kus tehakse piimapulbrit, võid ja pakendatakse koort, ning Põltsamaa meierei, kus valmib juust.

Kui ühinemismõte teoks saab, moodustaksid AS Tere ja E-Piima tööstused uue kontserni. Kensi hinnangul oleks tegu aktsiaseltsiga, kus osa aktsiapakist hakkaks kuuluma tootjate ühistule E-Piim.

Koos Peterburi turule kauplema

Jaanus Murakas ütleb, et võimalik tee on esialgu seada sisse tihedad lepingusuhted turustamise, logistika, varumise ja tootmiskulude vähendamise eesmärgil.

Lõpptulemus võiks olla uue ettevõtte moodustamine mõlema varade baasil, kus nii E-Piimal kui Terel oleks oma osa.

Kui ettevõtted ühinevad, tekib suur Eesti kapitalil põhinev piimatööstusgrupp, mis haldab 40% Eestis toodetavast piimast.

“Me peame tegema koostööd, muidu rahvusvahelistel turgudel läbi ei löö,” ütleb Murakas, kelle sõnul on mõlema tööstuse ühishuviks Peterburi turg. “E-Piim ja Tere ekspordivad Venemaale ja meil on mõistlik teha seda koos.”

Ta lisab, et praegu on tegu alles eellepinguga, mis võimaldab ettevõtetel info vahetamist ja tihedamat koostööd.

AS Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine kinnitab samuti, et ühinemine annaks suurt kokkuhoidu nii logistikas kui tootmises. Praegu sõidavad piimaautod risti-rästi läbi Eesti ning mitmes kombinaadis tehakse osaliselt samu tooteid.

“Meie eesmärgiks on see, et nii tootjad kui tööstused oleksid jätkusuutlikud ja suudaksid investeerida. Määrava tähtsusega on koostöö eksporditurgudel, kus mõlemal ettevõttel on hea praktika ja oma tugevused. Eesti piimatootjad on Baltikumi efektiivseimad, tahame, et seda oleks ka töötlev tööstus,“ rõhutab Kivine.

Kui kokkulepped on sõlmitud, pöörduvad ettevõtted koondumisloa saamiseks konkurentsiameti poole.

“Väikesed piimatootjad võivad rahulikult magada. Oleme ühistuline ettevõte. Kui meil poleks kindlust, et väiketootja on kaitstud, siis me ei ühineks,” rõhutab Murakas, lubades, et E-Piim ei võta ette midagi sellist, mis tema liikmete huve kahjustaks.

“Mina tootsin oma karjaga viimasel aastal iga päev 5000 krooni kahjumit, sest andsin iga päev madala hinnaga kolm-neli tonni piima E-Piimale,” ei varja pahameelt Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt.

Musting on juba kaheksa aastat müünud oma piima E-Piimale ja langenud nüüd suurde kahjumisse. Piima tootmise omahinnaks on ta arvestanud 4.30 piimakilolt, aga aasta aega maksti hulga väiksemat hinda.

“Mina ei usalda kumbagi — ei Murakat ega Kruudat,“ räägib Raivo Musting.

Tema hinnangul oleks tööstused pidanud juba viis aastat tagasi ühinema, siis oleks saanud kokku hoida nii transpordikuludelt, mis on praegu 75 mln krooni aastas, kui töötlemiskuludelt. Selle asemel et võtta kõige nõrgematelt — piimatootjatelt — kulude katteks seitse nahka.

Musting kinnitab, et tema astub E-Piimast välja ja ühineb mõne teise tootjate ühistuga, et vähegi normaalset piimahinda saada.

Harjumaa talupidaja Ants Aaman toob aga esile, et E-Piim on ainuke, kes siiani võtab piima vastu ka väiketootjatelt. “Piimavedu on garanteeritud, E-Piim võtab kõigilt oma liikmetelt, olgu tal või kaks lehma, ikka piima vastu ja tahame, et see tingimus oleks ka eellepingus,“ räägib Aaman.

Terele 150 tonni piima päevas müüva EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg on oma hinnangutes ettevaatlik. Ta ütleb napilt, et ilmselgelt on võimalik sellise ühinemisega piima töötlemise ja logistika kulusid kokku hoida.

Kuigi üks suurimaid ASi Tere piimaga varustajaid, pole EPIKO juhtki selget vastust saanud, mismoodi ühinemine tuleb. Ohtu näeb Riisenberg eelkõige selles, et kui piima kokkuostjad monopoliseeruvad, suureneb võimalus hinda alla suruma hakata.