Ühe looma ostad, kaks saad


Ühe looma ostad, kaks saad
Lihaveiste oksjon.Foto: Raivo Tasso

Maamessil peetud lihaveiseoksjonil võistles parimate loomade pärast hasartselt paarkümmend osalejat.

Oksjonil tuli müüki 27 lihalooma kokku kuuest tõust. Neist 18 olid lehmmullikad.

Oksjoni läbi viinud Tõuloomakasvatajate Ühistu juhi Tanel Bulitko sõnul oli tegu üsnagi rahvusvaheliste loomadega – suurem osa oli pärit Taanist, mõned ka Kanadast ja Šveitsist. “Meil ei ole Eesti päritolu puhtatõulisi loomi nii palju, et oksjoni pidada,” selgitas ta.

Pakkumine algas mullikatest. “Ostes ühe, saad kaks!” kiitis Tanel Bulitko oksjonihaamrit viibutades tiineid mullikaid.

Mõne looma oodatav poegimisaeg on juba maikuus, nii et karjatäiendust ei pea kaua ootama.

Oksjon võttis tuure üles ja osalejatel tekkis paras hasart. Alghinnast, mis algas mullikate puhul 1290 ja pullidel 2000 eurost, pakuti 50 euro kaupa üle. Kõige kallimaks kruviti ühe limusiini mullika hind, mis oli algsest pea kaks korda kõrgem ehk 3050 eurot. Maamessi loomatelgis pehmetel õlgedel pikutavad tõuloomad ise ei saanud arugi, et sealsamas tehti nende peale enampakkumisi.

Kümne euro eest meelelahutust kui palju!

Kuigi loomi oli rohkem kui ostjaid, jäid kolm veist müümata ja mõni osaleja tühjade kätega.

“Ei saanud ühtegi looma, teised pakkusid rohkem,” rääkis Pärnumaal lihaveised kasvatav ja ses vallas ka konsulendina töötav Targo Pikkmets. Tema oli enne algust välja valinud kaks simmentali mullikat, aga neile oli veel kom-neli tahtjat ja lõpuks kruviti hind liiga kõrgeks.

Seotud lood:

Mees hindas oma esimest lihaveiseoksjonit siiski edukaks. “Sain väga hea emotsiooni, kogemuse võrra rikkamaks ja raha jäi ka alles,” loetleb ta naerulsui. “Kümne euro eest meelelahutust kui palju!”

Neil, kellel on soov oksjonilt puhtatõulist karjalisa soetada, tuleks nüüd oodata sügiseni, mil Bulitko sõnul plaanitakse teha veel üks müük.

Mullikad olid pärit enamasti Taanist, kuid oksjonil müüdud pullid pärinesid kohalikest karjadest ja olid läbinud Märja farmis söötmiskatse. Selliseid katseid on Tõuloomakasvatajate Ühistu teinud juba aastaid eesmärgiga kontrollida juurdekasvu ja säästa parimaid pulle lihaks müümisest.

Ainult juurdekasvu järgi ei saa pulle valida

“Eesti parimatest lihaveisekarjadest valiti parimad pooleaastased pullid ja toodi mullu detsembri alguses Märjale kokku,” rääkis aretusspetsialist Ilmar Kallas. Sel aastal olid katses seitse pullipoissi kokku viiest tõust – hele akviteen, limusiin, hereford, simmental ja aberdiin-angus. Kõik loomad ühtemoodi said miksitud segasööta.

“Sünnist kuni katseperioodi lõpuni oli juurdekasv keskmiselt 1,5−1,7 kilo päevas,” rääkis Kallas tulemustest. Tõugude vahel juurdekasvus olulisi erinevusi ei olnud, kuid simmental on spetsialisti sõnul viimastel aastatel näidanud häid tulemusi. See tõug muutub ka kasvatajate seas aina populaarsemaks ning neid on paaril viimasel aastal päris palju sisse toodud.

“Ainult juurdekasvu järgi ei saa siiski pulle valida,” hoiatas Kallas. Tuleb vaadata ka, et emadel piima jaguks ja poegimine ei oleks raske. Samas tõdes ta, et kuigi tegu oli parimate karjade pullidega, ei näita söötmiskatse maksimaalset võimalikku juurdekasvu, kuna ratsioonis oli vähem jõusööta kui näiteks lehmadel.

“Neid ei tohi väga suure jõusöödaratsiooniga sööta, kuna nad peavad pärast tõupullina tööle minema,” selgitas Kallas. “Tegu ei olnud nuumaga. Muidu oleks juurdekasv olnud hulga suurem.”



Maamess

- 21. Maamess peeti Tartus 18.−20. aprillini.

- Osales 370 firmat 10 riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada.

- 140 uut firmat.

- 40 välismaist firmat.

- 5900 m² hallipinda.

- Esimest korda oli kasutusel uus, 800m² hall.

- 45 000 m² välipinda.

- 900 ruutmeetril loomade väljapanek.

- Maamessi eriprojekt Delfi.ee avalehel.

- Maafesti telk Tartu raekoja platsil.

Hobuste kadrill sobis väga hästi hobuste esitlust kaunistama. Foto: Raivo Tasso