Uudishimu viis Eestist Marsile allkirju
NASA marsikulgur Curiosity maandus kurikuulsa nimega ruudule.
Esmaspäeva, 6. augusti pärastlõunal näris Eesti rahvas teleka ees küüsi, kui Tammert, Israel ja Kanter 65 m joont ründasid.
Sama päeva hommikul näris Pasadena reaktiivliikumise labori rahvas ekraanide ja juhtpultide ees maapähkleid. Õieti oli seal alles pühapäeva õhtu – Californias on kellaaeg meie omast 10 tundi taga.
Komme põnevatel hetkedel maapähkleid süüa on pärit 1964. aastast. NASA programm Ranger pidi kosmoselaeva Kuule toimetama, kuid kolme aasta jooksul olid kõik kuus lendu järjest untsu läinud.
Enne Ranger 7 starti jagas missiooni juht Harris Schurmeier kõigile maapähkleid, et neid närides või neid töölaual veeretades pingeid maandada.
Hakkab elu otsima
Ranger 7 saigi 31. juulil 1964 Kuule pihta, edastanud enne kokkupõrget videopilti.
Tänavu aga jõudis Marsile NASA 2,5 miljardit dollarit maksnud kulgur Curiosity (“uudishimu”). Marsi-lennud on NASA-l läinud palju edukamalt kui esimesed üritused Kuule jõuda.
Ainuüksi robotkulgureid on punasel planeedil peale Curiosity veel kolm: Sojourner, Spirit ja Opportunity. Nende nimed võiksid eesti keeles olla vastavalt Viibija, Vaim ja Võimalus.
2004. a maandunud Spirit töötas tublisti kuus aastat. Tema sõsarkulgur Opportunity on töötanud juba kaheksa aastat, ületanud plaanitud tegevusaja enam kui kolmkümmend korda ja läbinud ligi 35 km.
Pärast 563 000 000 km pikkust lendu maandus Curiosity sihtmärgist 2,4 km kaugusel. Kui visata Tallinnast kivi, mis läheks Tartus märklaua keskpunktist mööda 1 mm, oleks täpsus samast klassist. Kivi ise oleks selles skaalas pisemat sorti bakteri suurune – läbimõõdult alla mikromeetri.
Kui sai teatavaks, et Curiosity on Gale’i kraatris maandunud alale 51, ajasid vandenõuteoreetikud end tagajalgadele.
Ala 51 on USA lennuväe Nevadas asuva salabaasi kurikuulus hüüdnimi. Seal katsetatakse lennumasinaid ja relvi, ent linnalegendid seovad baasi ufode jms salapärasega.
Gale’i kraater jagati ruutmiili suurusteks aladeks ja nummerdati. Kiuste juhtus kulgur maan-duma just number 51-le. Alale pandi hiljuti lahkunud ulmekirjaniku Ray Bradbury auks nimi Bradbury maandumispaik.
Kuuerattaline kulgur on 2,9 m pikk, 2,7 m lai ja 2,2 m kõrge ning selle mass on 899 kg. Päris hästi kõlbab võrdluseks Mr Beani auto. Mini on küll 15 cm pikem, kuid 130 cm kitsam ja 85 cm madalam ning kaalub tühjast peast kõva kolmsada kilo vähem.
NASA Marsi-uurimise pikaajalisel programmil on neli teaduslikku eesmärki: uurida, kas Marsil on kunagi tekkinud elu, kirjeldada Marsi kliimat ja geoloogiat ning ette valmistada inimeste uurimisretke.
Nime pani koolitüdruk
22. augustil tegi Curiosity proovisõidu. Edaspidi asub ta teele kraatri keskel asuva 5,5 km kõrguse Aeolise mäe poole.
Kui NASA 2009. aastal pakkus võimalust saata Curiosityga Marsile allkiri, võttis üleskutset kuulda enam kui 1,2 miljonit inimest üle ilma. Nende allkirjad (sh 834 Eestist ja 699 Lätist) graveeriti mikrokiibile, mis asub kulguri pardal.
Eraldi on kulguris selle ristiema, Kansase osariigi VI klassi tüdruku Clara Ma allkiri.
Tema essee uudishimu kiituseks valiti välja 9000 konkursile saadetu seast.
“Uudishimu on vägev jõud,” kirjutas Clara. “Ilma selleta ei oleks me need, kes me tänapäeval oleme.”
