Esialgu asub ligikaudu 10 hektarile pilliroogu sööma 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud Keskkonnaameti poolt koostatud kaitsekorralduskavas, mis näeb ette, et rannaniite karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.
Loomad on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad niitudel paiknevad nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.

„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on hetkel väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ lisas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.

Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid Keskkonnaametilt.
Artma on olnud Keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.

Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus.
Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.