Venemaa pani elusloomade sisseveole piiri
Suur idanaaber kehtestas teisipäevast sisseveokeelu Euroopa Liidu elusloomadele, sealhulgas sigadele. Peamise põhjusena on toodud Lääne-Euroopas tuvastatud Schmallenbergi viirust.
Seni ei ole sead uude haigusesse nakatunud, aga Eesti seakasvatusele on sellel impordipiirangul suur mõju, sest Eesti elussigadest ligi 60% eksporditakse just Venemaale.
Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijakaitseküsimuste kõneisik Frederic Vincent teatas ERRi uudistele, et keelata sealiha sissevedu Venemaale Schmallenbergi viiruse tõttu on lihtsalt vale.
“Kuni Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ei ole lõppenud, pole meil võimalik Venemaa vastu ette võtta mingeid juriidilisi võimalusi,” lisas Vincent.
Tõendid puuduvad
Venemaad on üritanud ümber veenda Euroopa Liidu liikmesriigid ning eelmise nädala neljapäeval käis Euroopa Liidu delegatsioon ka Moskvas, kuid see ei muutnud midagi. Sellel nädalal arutasid Venemaa impordikeeldu Brüsselisse kogunenud Euroopa Liidu põllumajandusministrid.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti jaoks on oluline, et kauplemisel järgitaks rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtteid. Seederi sõnul peab neid põhimõtteid austama ka Venemaa, kes on alla kirjutanud WTOga liitumise lepingule.
“On tähtis, et saaksime vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele põhimõtetele enne kitsenduste kehtestamist võimaluse selgitada olukorda ning vajadusel kohaldada korrigeerivaid meetmeid. Praeguseni pole Eestisse saabunud Venemaa põllumajanduse järelevalveametilt kirjalikku kokkuvõtet missiooni tulemuste kohta,” ütles Seeder.
Uus nakkuhaigus
Venemaa põllumajanduse järelevalveasutuse Rosselhoznadzor hoiatus lõpetada kogu Euroopa Liidust veiste, sigade, lammaste ja kitsede sissevedu tabas Eesti elusloomade eksportijaid ning valdkonna ametkondi paraja üllatusena.
Kui mitme Lääne-Euroopa riigi puhul on ettekäändeks läinud sügisel lahvatanud nn Schmallenbergi viirus, siis heideti Eestile ette veterinaarjärelevalve vajakajäämisi seafarmides ja karantiini korraldusega sigade ekspordil.
Rosselhoznadzori väitel ei ole Euroopast laekunud piisavalt informatsiooni haiguste ja nende tõrjumiseks rakendatavate meetmete kohta.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul oli Eesti puhul eraldi välja toodud, et audit on tuvastanud Eesti sigalates mitmeid puudusi karantiininõuete täitmisel ning haigete loomade registreerimisel.
Schmallenbergi viirust on leitud kaheksast euroliidu liikmesriigist. Kõige enam Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Belgiast, vähem ka Suurbritanniast, Itaaliast ja Luksemburgist.
Nakatuvad peamiselt lambad ja kitsed, harvem veised. Euroopa Komisjoni tellitud uuring mullu detsembrist väidab, et viirus inimestele ohtu ei kujuta.
