Viljandimaa kartulikasvataja: kartuli söömine väheneb, sest inimestel pole aega koorida ega isegi keeta

 (26)
Janek Lass kartulikombaini lindi taga, kui käib sordi 'Gala' võtmine.
Janek Lass kartulikombaini lindi taga, kui käib sordi 'Gala' võtmine.Argo Ingver

Samal ajal kui eestlaste kartuli­söömise harjumus väheneb hirmutava kiiru­sega, teevad kasvatajad suuri pingu­tusi, et leida häid sorte ning pakkuda värsket ja kvaliteetset kraami.

“Kogu asja võti on säilitamine,” ütleb üks Viljandimaa suurimaid kartulikasvatajaid, Janek Lass OÜst Koorti Kartul. “Kuna meil on prioriteediks seemnekartuli kasvatamine, siis peame saama seemne säilitatud.”

Nende hoidlad on ehitatud endiste siloaukude kohale, jäädes poolenisti maa sisse. Seal on võimalik reguleerida niiskust ja temperatuuri, tagades selle, et nii seemne- kui ka toidukartul seisab värske ja kargena järgmise aasta kevadeni.

Koorti Kartuli puhul on tegu kahe kartulikasvataja, Märt Laansalu ja Janek Lassi ühisettevõttega, mis on asutatud 2005. aastal. Koostöö tulemusel on võimalik paremini tagada viljavaheldus ja ei pea ka kallist tehnikat dubleerima. “Peamine argument on ikkagi turustamine – kahekesi on jõud palju suurem katta ära aastaringne nõudlus,” selgitab Lass. “Konveier töötab koos paremini, kui üksi tehes.”

Janek Lass hindab saagi puhul kvaliteeti kogusest olulisemaks. Foto: Argo Ingver
Seotud lood:

Selleks on soetatud vajalik tehnika ja ehitatud hooned. Kuna ettevõtte süda asub endise laudakompleksi kohal, on üritatud vana laut, küün ja ka siloaugud ümber ehitada kartulite sorteerimiseks, hoiustamiseks ja pesemiseks sobivateks ruumideks. “Investeeringutoetustest olen siinjuures saanud palju abi. See nõuab omaette pingutust, kuid olen selle võimaluse ära kasutanud,” tunnistab Janek Lass.

Saksa sortide esindaja

Kartulit kasvatatakse sajal ja porgandit 30 hektaril. Praegu on sortimendis üheksa kartulisorti, kusjuures neist enamuse puhul on Koorti Kartul vastavate sortide esindaja Eestis. Koostöö sai alguse 2009. aastal, kui nad said Saksa firma Norika esindajatega ühel messil kokku. Nüüd käiakse iga aasta sealsetel infopäevadel ja sakslased käivad Viljandimaal siinseid kartulipõlde vaatamas.

Üks Norika sort on ’Gala’, mille valisid augusti lõpus toimunud Eesti esimese kartulifestivali külastajad maitsmiseks olnud 22 kartulisordi seast oma lemmikuks. See on Põhja-Saksamaal 2004. aastal aretatud sort, mis sobib kliima sarnasuse tõttu ka meil kasvatamiseks. Koorti Kartul on selle siinne esindaja, pakkudes nii seemne- kui ka toidukartulit. “Seemnekartuli sorteerime välja ja suuremad lähevad toidukartuliks,” selgitab Lass.

Enne pesemist käivad kartulid töötaja terava pilgu alt läbi, et ei satuks sisse kive või muud prahti. Argo Ingver

Tuntumad nende kasvatatavad sordid on lisaks ’Galale’ ka ’Solist’ ja ’Birgit’. Igal aastal katsetatakse ka mõnda uut sorti, et leida uusi ja huvitavaid, nagu tarbijad ootavad. Tõsi, mõni sort jääbki vaid üheaastaseks katsetuseks.

Selleks, et võimalikult varast kartulit pakkuda, tõmmatakse varakult mulda pandud mugulatele katteloor peale. Tänavu hakati kartulit võtma juba 17. juunil. Kombainist jooksevad kartulid otse traktori järelkäru peal olevatesse kastidesse ja nendega viiakse saak sorteerimisse.

“Sorteerimise täpsus mängib järjest suuremat rolli nii pakkimisel kui ka koorimisel,” märgib Lass ja soovitab eelistada pigem väiksemaid mugulaid, mis on maitsvamad. Neid ei pea isegi koorima, vaid saab süüa koos õhukese koorega.

Ise kasvatamine on moes

“Üldine tendents, mitte ainult Eestis on, et kartuli söömine väheneb. Inimestel on nii kiire, et pole aega koorida, isegi keeta pole aega,” nendib mees.

Üldine tendents on, et kartulisöömine väheneb. Inimestel on nii kiire, et pole aega koorida, isegi keeta pole aega.

Kartuli taas ausse tõstmiseks korraldas 35 kartulikasvatajat koondav MTÜ Eesti Kartul augustis Tartus kartulifestivali. Tuletati meelde kartuli kasulikud omadused ja tervislikkus. Festivalil osalesid kõik Eesti suuremad kartulikasvatajad.

Koorti Kartul pakub kartulit ja porgandit pestuna, väike osa läheb väikepakki pakituna, enamus viiakse aga konteinerites toidutööstustesse.

“Toiduks tahetakse värsket ja kvaliteetset,” ütleb Janek Lass. Poeketid võistlevad aga madalaima hinna pärast ja seetõttu näeb kõige odavam ehk lahtine pesemata kartul sageli poes päris kole välja.

Pestud kartulid lähevad poodi müüki. Argo Ingver

Lass on seda meelt, et oluliseks on värskus – kartul ja porgand peab võimalikult kiiresti poodi või tööstusesse saama. Nii Salvest kui ka Põltsamaa Felix võtavad nende käest kartuleid ja porgandeid ning jälgivad väga kauba kvaliteeti.

Loe veel

Järjest rohkem on neid inimesi, kes tahavad omale ise kartuleid kasvatada. Seetõttu tuleb järjest suurem osa seemnekartulist pakendada 2,5 ja 10 kilostesse kottidesse. Kuna aiapidajad käivad kevaditi Koorti Kartulis kohapeal seemnekartulit ostmas, on järgmisel aastal plaanis avada iseteeninduslik müügipunkt nii ettevõtte Lätkalu kui Kolga-Jaani lao­hoones. Pakendatud kartul ja porgand oleks riiulitel väljas ja inimene saaks sobiva koguse osta.

“See toimiks usalduse peal,” ütleb Janek Lass. “Saime selle idee Saksamaalt, kus on pea igas talus selline pood.”