Võitja soovib piimaautomaate


Võitja soovib piimaautomaate
Anne KiiderFoto: Lii Sammler

Jaan ja Anne Kiideri Riido ökotalule tõi mahekonkursi peavõidu üle 300 lihaveise ja piimalehma pidamine, samas ei saa nad mahepiima inimestele müüa.

“Meie mõtteviis on selline, et meie elu jätaks loodusse võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje,” teatab Kaarma valla Riido talu perenaine Anne Kiider.

Raha pärast ei tehta talus midagi. “Oleme 11 aastat mahetootjad, me ei mürgita enda ega oma tööliste töökeskkonda. Ka loomad saavad looduses vabalt ringi liikuda,” räägib perenaine.

Nüüd valiti nad kümne tootja seast mahekonkursi võitjaks.

Kiiderite talus on heal tasemel ja küllaltki suur põllumajandustootmine, nii taime- kui ka loomakasvatus. “Kogu pere töötab suure pühendumusega, järgides mahemõtteviisi — kõik tehakse selleks, et talust tuleksid vaid maheliha ja mahepiim,” selgitab konkursi korraldaja, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse (EMSA) tegevjuht Airi Vetemaa.

Piim läheb tööstusse

Jaan ja Anne Kiideri 60pealises piimakarjas on nii punast tõugu kui ka maakarja lehmad, lisaks üks haruldane džörsi tõugu lehm.

Siiani on Riido talu mahepiim läinud Saaremaa piimatööstusesse tavapiimaga segamini, sellest tehakse nii juustu kui võid. See teeb taluperele muret.

“Meie peame õigeks toota ainult mahedana, ja hea, kui ka tarbijad saaksid selle samamoodi kätte,” kinnitab Anne Kiider.

Nüüd osaletakse TÜ Eesti Mahe kaudu uues projektis. “Tahame soetada 35 piimaautomaati üle Eesti, neist saaks osta ainult mahepiima,” räägib Jaan Kiider, kes on ka Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees. Esialgu on kavas panna kaks piimaautomaati Saaremaale, kaheksa mandrile. Hiljem lisanduks automaate veelgi.

“PRIA toetas seda projekti, nii on lootust, et võime esimesed automaadid kauplustesse üles seada juba mõne kuu pärast,” ütleb Kiider.

Maheliha läheb Türki

Lihaveistest peetakse Riido ökotalus peamiselt aberdiin-anguseid ja limusiine. Need hooldavad rannaniite Kasti lahe maastikukaitsealal ligi 200 hektaril. Kasvatatakse ka teravilja, koos rendimaaga on kasutuses 750 ha.

Lihaveiseid müüakse nii Märjamaa lihatööstusele kui ka mahelihaks Türki. Sel aastal on läinud Türki 60 looma. “Mullikad kasvatavad enne üles, aga osa loomi läheb kohe lihaks,” selgitab Jaan Kiider.

Igal suvel võtab Kiideri pere vastu ka turiste, et need saaksid oma silmaga näha, kuidas kaunitel rannakarjamaadel nosivad eri tõugu lihaveised ja kosuvad lehmad.

Mahetootjate konkurssi korraldab EMSA põllumajandusministeeriumi abiga juba teist aastat. Nende koostööparnteriteks on Eesti Kulinaaria Instituut ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu.