„Mitme haiguse puhul jääb vaktsineerimisega hõlmatus allapoole soovitatavat taset, mis peaks garanteerima, et meil teatud haigusi ei tekiks. Praegu ei saa me selles aga väga kindlad olla, et meil ei teki kusagil mingit puhangut. Kõige kriitilisemad on praegu leetrid ja teine haigus, mille puhul ma isiklikult väga tahaks loota, et seda ei tule Eestisse, on lastehalvatus,“ nentis ta.

Leetrid on Oona sõnul samas üks kõige nakkavamaid viiruseid, mis on võimeline kiirelt üles leidma mittevaktsineerituid. „Kui keegi peaks selle haiguse siia tagasi tooma, siis on olemas risk, et tuleb suurem puhang.“

Arst tõdes, et kuigi maailmas on ka riike, kus laste vaktsineerimine on kohustuslik, ei tähenda see alati, et neis on ka hõlmatus kõrgem. „Eks see ole ka vastava piirkonna inimeste teadlikkuse, tarkuse ja mõistlikkuse küsimus. Näiteks Põhjamaades on ju vaktsineerimine vabatahtlik, aga vaktsineerimisega hõlmatus igal pool kaugelt üle 95 protsendi. Teisalt me võime MMS-skandaali põhjal näha, et mõnda inimest võib ükskõik kui palju harida, tema lihtsalt jääbki oma seisukoha juurde,“ rääkis ta.

Nii ei ole inimesed arsti sõnul sugugi mitte alati ratsionaalsed ja langetavad teinekord lausa rumalaid otsuseid. „Selle koha pealt on näiteks austraallased vastu võtnud sellise seisukoha, et neil lapsevanematel, kes keelduvad vaktsineerimisest, ei ole ka õigust saada nii häid lapsetoetusi. Nii et sellel ekslikul otsusel on ka mingisugune hind rahvatervise seisukohast.“

Eestis on aga Oona sõnul probleemiks ka see, et mõned lapsed lihtsalt kaovad perearstide vaateväljast ära. „Sellega seoses oli mõned aastad tagasi ajakirjanduses paar päris koledat juhtumit, kus lapsed olid kas tõsiste terviseprobleemidega hooletusse jäetud või oli suisa surmajuhtum, kus lihtsalt lapsevanem ei olnud lapsega perearsti juures käinud, oli muutnud elukohta ja perearst üldse ei osanudki teda kusagilt otsida,“ meenutas ta.

Praeguses koalitsioonileppes on Oona sõnul punkt, mis paneb ette kaaluda laste tervisekontrollide sidumist lastetoetuste maksmisega. „See on küll üks asi, mida poliitikud võiksid kaaluda. Ja korraliku tervisekäitumise juurde käib ka vaktsineerimine,“ märkis ta.

Samuti tõi tohter välja, et ehkki ühiskonna kaitseks vaktsineerimata laste eest ei ole suurt midagi teha, on maailmas ka laste isoleerimise näiteid. „Näiteks, kui on vaktsineerimata laps, siis ta ei saa minna maksumaksja kulul finantseeritavasse lasteaeda või kooli. Nii on Ameerika Ühendriikides ja ka mujal.“

Pikemalt saab vaktsineerimisest lugeda oktoobrikuu Perearstist.