Jõgevamaalt leiti taas haruldasi münte: Lagedale tuli "lendav hollandlane"

Käesolev aasta on Jõgevamaa detektoristide jaoks olnud üsna viljakas. Mais leitud hilisviikingi aegsele ohvriaardele ning oktoobri alguses maa seest välja tulnud rootsiaegsele rahakirstule tuli sel teisipäeval lisa. Nüüd suutsid Jõgevamaa detektoristid maakoore seest välja kaevata mitukümmend 10.-11. sajandi päritolu hõbemünti. Mõnekümne ruutmeetri suuruselt kartulipõllult tuli neid välja lausa kolmkümmend kolm. Kuna arheoloogid viivad leiukohas läbi järelotsinguid ning pinnaseuuringuid, siis ei avalikustata praegu rüüstamise vältimiseks leiu täpset asukohta, kirjutab Vooremaa.

Et kultuuriväärtuslik leid tuleb riigile anda, teavitasid detektoristid väärtuslikust leiust kohe ka muinsuskaitseametit ja arheolooge. Leiupaika ja münte tulid vaatama muinsuskaitseameti vaneminspektorid Karin Vimberg ja  Sille Raidvere ning arheoloogid Nele Kangert ja Mauri Kiudsoo.

Arheoloogist numismaatikaekspert Kiudsoo tõdes, et Euroopas on sellised mündileiud väga haruldased, kuid Eestis neid siiski siit ja sealt välja ilmub. "Kuna Eesti aladele jõudsid need mündid hiljem kui mujale Euroopasse, siis on neid siin ka rohkem säilinud," lisas Kiudsoo. Leitud müntidest tõi Kiudsoo esile Konrad I valitsemise aegse hõberaha ning üsna maapinnalt leidsid mehed ka Põhja-Madalmaadest pärit raha, mida Kiudsoo nimetas "lendavaks hollandlaseks".

Müntide leidjad taotlevad selle eest ka leiuautasu, mis on leiu kuni sajaprotsendiline hüvitamine rahas. Hinnanguliselt ulatub müntide väärtus tuhandetesse eurodesse, kuid leiuautasuks võib olla ka vaid tänukiri.

Leiuautasu makstakse kolme kuu jooksul pärast selle üleandmist. Praegu kestavad kõnealuses piirkonnas veel järeluurimised, seega on hetkel selgusetu, millal leiu konserveerimise ja väärtuse määramisega tegelema hakatakse.

Loe pikemat artiklit Vooremaast.