Paljuski just tänu Ain Eriku tööle ja tegevusele tunneb tänane põlvkond Ahja jõe Taevaskoja ja Kiidjärve kanti kauni loodusega puhkealana, sest just Kiidjärve metsaülema põhitöö kõrvalt ja hiljem RMK Kiidjärve-Taevaskoja looduskeskuse juhatajana juba põhitööna möödus viimane tema metsamehena töötatud ajast aastatel 1981 kuni 2008.

Just paljuski tänu Ain Eriku aktiivsele eestvedamisele kujundati omal ajal välja Taevaskoja puhke-ja loodusmets selliseks, nagu me seda praegu teame ja armastame. Suurema osa oma elutööst enam kui poole sajandi vältel moodustas ikkagi tema tegevus metsakasvatajana, aga nagu Ain Erik ise tavatses öelda, sai siirdumisega loodusharidustööle teoks n-ö hobi ühendamine päristööga.

Ta oli justkui puhkemajanduse arendamise ja korraldamise mootor, meenutatakse nüüd.

Hariduselt metsamajandusinsener Ain Erik põlvnes põlisest metsameeste suguvõsast, juba tema isa Paul oli Pärnumaal metsaülem ning praegu on Ain Eriku venna Ülo poeg Mart Erik juhtimas metsahaldusfirmat, mille hoole all on paljudest Euroopa riikidest pärit investorite Eestisse soetatud metsakinnistud.
Ain Erik (14. märts 1932 – 30. juuli 2018) oli metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja.

Kuni pensionile jäämiseni käesoleva kümnendi alguses oli Ain Erik ikka kohal, kui mõni koolilaste ekskursioon Taevaskotta ringkäigule saabus, teinekord jagas lastele kompassid ja luubid kätte ning koos siirduti metsa ja selle asukatega tutvuma. Aktiivselt metsandusse jäänud Ain Eriku kolleege ja ülikoolikaaslasi EPA päevilt on tänaseks meie sekka jäänud vaid üksikuid. Need, kes Ain Erikut lähemalt tundsid, iseloomustavad teda kui energilist metsa eest hoolitsejat, kellele oli iseäranis südamelähedane loodushariduse jagamine noorele põlvkonnale. Ta oli pidev uuendaja ja ehitaja, kel pidevalt jagus värskeid ideid ning kes ka kõrges vanuses oskas uutest mõtetest innustuda ja ka teisi innustada. Erik armastas väga ka kirjutada, nii peaks Põlvamaa ajalehe Koit arhiivis olema hulk tema artikleid Põlvamaa looduse ja sealse elu-olu kohta.

Looduse kõrval jagus Ain Erikul huvisid ja tegevusalasid küllaga. Olulisel kohal nende seas oli muusika, sest oli ta ju 1960ndatel aastatel tegev Suure-Jaani metsamajandis, kus ta muuhulgas korraldas kohaliku segakoori Ilmatar tegevust. Koori hakkas juhatama abikaasa Mare, kellega elutee põimiti ühte 1958. aastal, siis veel Vändras elades. Asjale andis värvi ja tegijatele indu juurde asjaolu, et just sel ajal elasid Suure-Jaanis ka kuulsad eest soost heliloojad Mart Saar ja Villem Kapp.

Vaevalt oskab keegi öelda, kui palju puid Ain Erik oma eluajal istutas või kui paljudesse noortesse südametesse külvas armastust looduse ja metsa vastu. Küllap on neid mõlemaid ikka omajagu palju. Selline elu on väärt elamist. Aitäh Sulle, puhka rahus!