Suri andunud metsa- ja loodusemees Ain Erik
Juunikuu eelviimane päev tõi metsarahva perre kurva teate, oma 86. eluaastal lahkus meie seast teenekas metsakasvataja ja loodusesõber Ain Erik.
Laiem avalikkus tunneb Ain Erikut ennekõike kui ammendamatut varasalve, kes oskas loodusest ja seal leiduvatest märkidest huvitavaid lugusid pajatada ning alati hea seisis, et mets ennast hästi tunneks ja et ka inimesed sinna ikka ja jälle tee leiaksid.
Paljuski just tänu Ain Eriku tööle ja tegevusele tunneb tänane põlvkond Ahja jõe Taevaskoja ja Kiidjärve kanti kauni loodusega puhkealana, sest just Kiidjärve metsaülema põhitöö kõrvalt ja hiljem RMK Kiidjärve-Taevaskoja looduskeskuse juhatajana juba põhitööna möödus viimane tema metsamehena töötatud ajast aastatel 1981 kuni 2008.
Just paljuski tänu Ain Eriku aktiivsele eestvedamisele kujundati omal ajal välja Taevaskoja puhke-ja loodusmets selliseks, nagu me seda praegu teame ja armastame. Suurema osa oma elutööst enam kui poole sajandi vältel moodustas ikkagi tema tegevus metsakasvatajana, aga nagu Ain Erik ise tavatses öelda, sai siirdumisega loodusharidustööle teoks n-ö hobi ühendamine päristööga.
Ta oli justkui puhkemajanduse arendamise ja korraldamise mootor, meenutatakse nüüd.
Kuni pensionile jäämiseni käesoleva kümnendi alguses oli Ain Erik ikka kohal, kui mõni koolilaste ekskursioon Taevaskotta ringkäigule saabus, teinekord jagas lastele kompassid ja luubid kätte ning koos siirduti metsa ja selle asukatega tutvuma. Aktiivselt metsandusse jäänud Ain Eriku kolleege ja ülikoolikaaslasi EPA päevilt on tänaseks meie sekka jäänud vaid üksikuid. Need, kes Ain Erikut lähemalt tundsid, iseloomustavad teda kui energilist metsa eest hoolitsejat, kellele oli iseäranis südamelähedane loodushariduse jagamine noorele põlvkonnale. Ta oli pidev uuendaja ja ehitaja, kel pidevalt jagus värskeid ideid ning kes ka kõrges vanuses oskas uutest mõtetest innustuda ja ka teisi innustada. Erik armastas väga ka kirjutada, nii peaks Põlvamaa ajalehe Koit arhiivis olema hulk tema artikleid Põlvamaa looduse ja sealse elu-olu kohta.
Looduse kõrval jagus Ain Erikul huvisid ja tegevusalasid küllaga. Olulisel kohal nende seas oli muusika, sest oli ta ju 1960ndatel aastatel tegev Suure-Jaani metsamajandis, kus ta muuhulgas korraldas kohaliku segakoori Ilmatar tegevust. Koori hakkas juhatama abikaasa Mare, kellega elutee põimiti ühte 1958. aastal, siis veel Vändras elades. Asjale andis värvi ja tegijatele indu juurde asjaolu, et just sel ajal elasid Suure-Jaanis ka kuulsad eest soost heliloojad Mart Saar ja Villem Kapp.
