KUKALT SÜGAV MÕTE
ANDRES ÜLVISTE

Mis arusaamatu asi see kõrva­kiil küll on? Kiil tuleb ju lüüa ikka vahele, aga mitte kõrvale!

Eks kliima soojenemist põhjustab see, et nii mõnegi tüübi suust tuleb vaid sooja õhku.

Kui sa oled demokraatlikus ühiskonnas süsteemi ohver, siis on küll tegu ilmselt immuunsüsteemiga.

LUGEJA KÜSIB
IIDAM TÄISTERAMEES

Kas kapsaste vahelt leitud lapsed mängivad kapsaussidega?

Kas kaapekakk kuulub kakuliste seltsi?

Miks on uni just päeval nii magus ja öösel toit maitsvam?

Kuidas sattuda mugavustsooni?

TÕSI TAGA


Andres Ülviste

  • Ka risustamine on sisustamine.
  • Kaasajal tuleb ajaga kaasas käia!
  • Käperdamise ohvri osaks on katsumused.
  • Kõige suuremaid valesid kohtad ikka tõsielus.
  • Häbelikult maha vaadates päikesetõusu ei näe!
  • Kui sulitemp on läbipaistev, siis on ka häbi paistev.
  • Tark ülemus annab tooni, aga ei kipu seda toonitama.
  • Kelgukoertele meeldib see saluut, mis tuleb lume­kahuritest.
  • Kui sul on kõigest täitsa savi, siis seisab su olemine savijalgadel.
  • Teisi tagaselja susides kindlustab mõni tüüp omaenda seljatagust.
  • Patuse arvates võiks armulaud olla nagu Rootsi laud.
  • Niisama heast peast enamasti häid mõtteid ei tule.
  • Kuidas küll huvi tunda, kui tunded ei huvita?
  • Kinnast visates ei maksa minna mütsiga lööma!
  • Kremli kellad sümboliseerivad tik-taktuuri.
  • “Lähikontaktne” on eemaletõukav sõna.
  • Poliitmaastikul tuleb liigelda maastikuautoga.
  • Kahe jalaga maa peal olles ei saa unistajatega ühte jalga käia.
  • Ka reastajatel tuleb võtta end ritta ja järjestajatel järjekorda.
  • Vait olemise kunsti ei kritiseeri reeglina ükski kunstikriitik.
  • Ei tasu sõnu loopida, kui need märgist mööda lähevad!
  • Elukaaslane ei ole üksnes ilukaaslane!
  • Meelehea tekitab vaid meelekibedust.
  • Ma olen tugitoolisportlik inimene!
  • Mõnigi asi on isukalt närvesööv.
  • Sopajoodik tegi mudamaadlust.
  • Liputaja näitas iseloomu.
  • Sae trelle, mille taga istud!

NITŠEVOOD
RAIMO AAS

Eriti paljusõnaline ollakse siis, kui õiget sõna ei leita.

Vangi kukkudes lendab meie vabadus vastu taevast.

Ainult võitmatutest võitlushärgadest saavad künnihärgadest pensionärid.

Mao kael algab pea lõpust ja lõpeb saba algusega.

Poksijate jaoks on ööbikulaul lööklaul.

Viimasel ajal ei ole soovitatav isegi muinasjutumaale reisimine.

Degusteerijale peab tema töö olema mokkamööda.

Mõni nokitseb tööd teha ainult oma ninas.

Ärge soolake meid üle magedate naljadega!

Halli kuju Valgesse Majja ei valita!

SAJANDITAGUNE NALI
SIRJE A. REI kogust
Parimatest parim jook

Võllu Mart, kes viinast kunagi ära ei öelnud, oli kartulite müügist tublisti raha saanud ja astus nüüd linna trahteri uksest kindla sammuga sisse. Nagu tavaliselt, küsis ta ka seekord pool naela karjajaaku ja pudeli õlut. Kui need joodud, mõtles ta: “Oot-oot, täna mul ju raha rohkem kui muidu, võtan õige midagi kallimat. Maitsen, missugused need siis on.”

Mõeldud – tehtud, ja ta hõikas: “Andke paremat!”

“Missugust nimelt?” küsis kõrtsmik.

“Või minagi nüüd õieti tean,” lausus Mart, “andke, mis parem on sellest, mis ma just sain.”

Kõrtsmik tõstis täidetud klaasi lauale ja Mart rüüpas: “See on hea, aga andke veel paremat!” Ja nõnda nõudis ikka edasi: “Andke paremat! Andke paremat! Andke veel paremat!”

Kõrtsmik kandis Mardile lauda järjest jooke, alates mõdust kuni konjakini. Mart maitses mõnda jooki vähem, mõnda rohkem ja andis maitsta ka teistele meestele, keda oli tema ümber ohtrasti kogunenud. Aga Mart ei leidnud ikka veel seda kõige paremat jooki. Üks jook on kibe, teine mõru, kolmas mage ja tont teab mis ta veel neil kõigil viga arvas olevat.

Kui kõik joogid olid ära maitstud, nõudis Mart endiselt: “Andke paremat! Veel paremast paremat!”

Nüüd ei jäänud kõrtsmikul muud üle, kui kallata klaaskann selget vedelikku täis ja anda Mardile: “Võta, siin on veel üks neist parematest – maitse, kuidas on.”

Mart jõi ja maigutas: “Jah, see on küll hea, tõesti parem kui kõik need teised ... ja see kustutab mul kohe janu ära ... ja karastab keelt...” pomises ta purjus peaga veel mõndagi ning rüüpas kannust kuni põhjani.

“See on ju vesi!” hüüatas ta äkki, “kuidas sa julgesid mulle vett anda? Noh, olgu peale, aga see on tõesti hea, parematest parem. Viina peale pole ma eales veel vett võtnud ega sellepärast ka tunda saanud, et vesi, selge vesi jookidest see kõige parem on.”

Mart küsis veel ühe kannutäie vett ja jõi ainsa sõõmuga tühjaks. “Hüva jook, tõesti hüva! Ja mina ei teadnud seda mitte. Kui oleks teadnud, ei oleks siia tulnud ega kallist raha viina ostmiseks raisanud.”

Mart maksis kõrtsmikule arve eest ja hakkas taaruval sammul minema. “Mis ma siin veel teen ja mis ma siia veel tulen... Ma olen kõige parema joogi üles leidnud, joogi, mida mul endal kodus küllalt on,” sõnas ta uksest väljudes.

Sestsaadik pole keegi enam Marti kõrtsis näinud.

TÕRRE PÕHJAST
Sotsiaalmeedia vihakõne nõunik

Ära süüdista kõigis oma hädades ja ebaõnnes kõiki!

Vali neist välja üks, keda sa kõige rohkem vihkad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid