Küüniline vanasõna ütleb: ega kool lolli ei riku. Seega ei peaks vahet olema, kas õpetada koolis kontaktselt või kodus distantsilt, tulemust nagunii pole. On pedagooge, kes leiavad, et distantsõppega saab selgeks vaid mõnikümmend protsenti õpetatavast.

Üldistuste tegemiseks uuringuid veel pole. Aga sügisesed tasemetööd polnud senistest halvemad, kuigi lapsed olid kevadel kolm kuud distantsõppel.

Ma pole nõus, et distantsõppes pole võimalik õppida. On uuringuid, mis näitavad, et kolmandikule lastest sobib distantsõpe kontaktõppest paremini. Kolmandikule on distantsõpe raskem, kolmandikul vahet pole. Seega on toetuse vajajaid. Aga mõelda tuleb ka kolmandikule, kellele distantsilt õppimine sobib paremini. Nende areng on võib-olla kontaktõppes pidurdatud.

Vestmann all, Piibeleht peal, siis vastupidi… Seega on kuldsed päevad neil, kellele tavakool ei sobi?

Need on keskendumishäirega lapsed, kellel iga kaaslase köhatus viib tähelepanu kõrvale. Samuti ärevushäirega lapsed või need, kellele kool on liiga lärmakas. Ning need, kes varem nõrgema tervise tõttu palju õppetööst kõrvale jäid.

Omas tempos õppijail on hea aeg, mõned saavad kolme-nelja tunniga kogu nädala ülesanded ära teha. Neile oli igapäevane tundides istumine mõnes mõttes ajaraiskamine.

On lapsi, kellele ei sobi tunniplaani hakitus — praegu saavad nad süvenemiseks teha eraldi matemaatika või emakeele õppimise päeva.

Kas digiõpe tähendab, et vanemad peavad kodus koos lastega õppima?