Kohtla-Järve veerele planeeritav tselluloositehas annaks põlevkivikaevuritele töö ja tuleviku, aga mida saaks teised?

Pole teada, kas Kohtla-Järve veerele kavandatavast 800 miljoni eurosest ja 250 inimesele tööd andvast biotoodete tehasest saab tõhus tootja, maksumaksja ja põlevkivikriisi leevendaja.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kunagise kaevanduslinnaku Kohtla-Nõmme koolimaja saalis on mitukümmend inimest kuulamas VKG juhtide tehase ehitamise plaani. Meeleolu on asjalik, arutlev.
Kõige tähtsama mehe Ahti Asmanni suust kõlab kõige tähtsamana: “See on siinsete inimeste endi otsustada, kas tehas siia tuleb!” Ka teises ja kolmandas sõnastuses. Mõte jääb samaks. Sarnaseid avalikke arutelusid hakkab hulgi olema, lisatakse.
Kuigi otsesõnu seda keegi kohtumisel koolisaalis välja ei ütle, on põlevkivikeemikuil rohepöörde tõttu vesi ahjus. Keegi täpselt ei tea, millal poliitikud põlevkiviga toimetamisele kriipsu peale tõmbavad. Üheks võimaluseks ongi nüüd biotooted ehk tselluloosid, mille tooraineks puit. VKG väljaõppinud töötajad, keskmise palgaga nii umbes 1700 eurot, vajavad tööd ka homme, vaevalt et kõik väikeettevõtjaks hakkavad.
Kohalikul rahval on jälle omad suured mured, mis kohtumisel kõlamas.