Neljapäeva hommik. Kaks pensionäri sõidavad Roosna-Alliku alevikus rattaga mööda Nooruse põiku. Kõrvaltänavas turnib mees mööda katust ja harjab midagi hoolega.
“Mis ma siin teen? Harjan 90aastase vanainimese katust sodist ja samblast puhtaks. Aitan teda niisama, tööd mul ei ole, aega aga küll,” teatab terve oma elu Roosna-Alliku kandis elanud Tõnu Mäepalu.
Roosna-Alliku paikneb Paidest vähem kui 20 km kaugusel ja pärast 2017. aasta haldusreformi ei ole see enam samanimelise valla halduskeskus, vaid hoopis Paide linna osa.
“See, et me nüüd kõik Paide linnas elame, on minu arust ikkagi äpardus. Kuidas me Paide linn oleme, kui me nii kaugel elame?” sõnab Mäepalu.
Talle ei meeldi, et pärast haldusreformi pole tema teeots enam höövlit näinud ja kogu asjaajamine on koondunud Paidesse.
“Postkontorit ei ole, tööd ei ole. Üks farm on, paar autoremondiettevõtet. Elavad need, kes on harjunud, aga noored on kõik Paidesse, Tallinnasse või välismaale läinud,” loetleb ta.
Maaleht käis lisaks Roosna-Allikule ka Peetris, Rakkes, Mustlas, Hallistes ja Mõisakülas ja uuris kohalikelt, kuidas nad eluga rahul on ja miks inimesed nende kodukohtadest lahkuvad.
