“Olen oma hädades ise süüdi, olen ebaõnnestunud suhkruhaige,” alustab Gert. Ta on 30aastane, kuid näeb välja noorem. Naerab tihti, eriti arstide nalju meenutades.

Igal hommikul viskab Tartu lähedal elav Gert hinge alla peotäie tablette. Õhtul veel mõned. Rohtusid jääb ta võtma terve elu, kuid on lootust, et ühel päeval ehk kogused vähenevad. Ta näitab telefonist viimaste analüüside tulemusi. Rida keerulisi lühendeid, mis võhikule midagi ei ütle.

Gert seletab näidud lahti. Rohud, mida ta võtab, suruvad immuunsust alla, et organism ei tõukaks võõraid organeid ära. “Immuunsus on praegu liiga nõrk,” resümeerib ta, “aga nii hull ei ole, et oleks äratõuke oht. Arutame Külliga ja vaatame, mis saab.”

Külli on Gerdi arst, nefroloog Külli Kõlvald. Ta selgitab, et kuna elundid pärinevad kahelt erinevalt doonorilt, on äratõuke risk selle võrra suurem ja immuunsust pärssiv ravi eripärane.

Neeru ja pankrease üheaegseid siirdamisi on Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Marko Murruste eestvedamisel tehtud 2015. aastast ja praeguseks 17 patsiendile.

Gerdiga tehti teisiti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid