Ma muidugi kutsusin kõiki tantsupõrandale ja küsisin pruudilt, miks ta nii käitus. Vastus: “Ah, ma abiellusin temaga, sest ta annab oma töötasu kõik minu kätte.”

Mina: “Sellist abielu küll vaja ei olnud!”

Ma tänapäevani ei ole unustanud noormehe ema pilku lauas, kui selline intsident juhtus.

Pruut laskis end pulmast ära röövida ning me siiski veidi aega jätkasime pidu ja siis läksime kõik laiali.

Kuna oli nõukaaeg, kutsuti mind võimude ette, et mis pulmi te korraldate. Selgus, et peigmees oli üks kõrgemal kohal olija. Ning et noorik ei olnud ka pulmaööl oma kaasa juures. Ja nii nad lahku läksidki — ühtki päeva ega ööd koos elamata.

Aga mul siiski lubati oma pulmavanematööd jätkata!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid