Sõnapaar „tõejärgne aeg“ tundus kunagi sisutühi, aga nüüd kuratlikult sisututtav , kui Venemaa meedialt kostab järjekordne lausvale. Eriti Putinilt endalt – kõlab kui diktaatori agoonia; kui irvitamine Venemaa kunagise kuulsa eetrihääle Levitani lausungi ot sovetskogo informbjuro üle.

Levitani hääle kosmiliselt mõjuvat sisendust uskus pool maailma ja vene inimene eelkõige. Praegu on aga „tõe“ kuulutajaid palju ja uskujaid jagub. Kuid elame netipilves ja multitõdede ajastul maksab igamehe oma tõde.

Noortele üllatuseks on siiski ka vanematel põlvedel meenutada mitmeid ajastuid ja „tõdesid“. Okupatsioonide ajal olid need Hitleri või Stalini omad. Sotsialismi ajal arenenud või küpse sotsialismi tõed jne. Üliküps õun on mäda ja potsatab puu otsast maha. Leninlik maine paradiis, kommunism, potsataski. Vene impeeriumimeelsus aga säilis ja nõukaaja üle elanud põlvkonnad võivad tõdeda: kommunism pole maine paradiis, vaid „võitlus rahu eest“. Umbes kui Putini „naabrivalve“.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid