Kai Künnis-Beres ütleb, et kuigi Eesti joogivee pärast üldiselt pole põhjust muretseda, tuleks alustada kiiresti meie põhjavee kaardistamist, et leida meie kirjus veepildis veesüsteemidele parimad lahendused. SVEN ARBET
"Eesti joogiveega üldisemalt on väga hästi, meil on palju magedat vett ja seda nii kaua, kuni me ise oma vett rumalusest ära ei solgi. Meie teadmised ei ole küll kuigi laialdased, eriti pärast seda, kui Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis kaotati ära mikrobioloogiline osa. Praegu ei pea kuskil Euroopas tegema jõgedes, järvedes ega meres mikroobide seiret, mis tähendab, et meil pole olukorra kohta ka andmeid. Ka meie põhjavesi on mikrobioloogiliselt kaardistamata ning see on üks põhjus, miks ei ole ummistuvate filtritega hädas veetootjaid võimalik aidata. Põhjalike mikrobioloogiliste uuringuteta ei saagi seda teha. Terviseamet ning veterinaar- ja toiduamet kasutavad standardmeetodeid ja määravad joogivees reostust kajastavaid baktereid, kes on sinna sattunud inimese küljest või fekaalsest ja muust orgaanilisest reostusest, mitte neid, kes vees looduslikult olemas on. Hinnanguliselt määratakse standardmeetoditega alla 0,1 protsendi vees tegelikult leiduvatest bakteritest."
Avalehele
19 Kommentaari