Aedvilja soodusmüüki Eestis naljalt ei näe

Lätis ja Leedus võis tänavu jaanuaris soodusmüüke kasutades hoida toidukorvilt kokku arvestatava summa, Eestis ulatus hinnavõit vaid mõne protsendini.

Eesti inimesed maksavad kala ja liha eest tunduvalt enam kui leedukad ja lätlased, selgub Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse esimest korda tehtud Baltikumi toiduhindade uuringust.

Toidukorvi valim põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise.

Võrdlusse valiti toiduained, millest kodune toit ise algusest lõpuni valmis tehakse, pooltoodete hindu ei vaadeldud.

304 euroga perel kodus kõht täis

Uuringust selgus, et tervislikku toitu eelistava ja seda kodus ise valmistava neljaliikmelise pere soovitatava toidukorvi maksumus küündis Leedus 280, Eestis 304 ja Lätis 319 euroni kuus.

Palgaerinevuste tõttu on suhteliselt kõige väiksemad kulutused toidule Eestis, kus kaks keskmist palka saavat täiskasvanut kulutavad neljaliikmelise perekonna jaoks kokku pandud soovitatavale toidukorvile kuni 22% sissetulekust.

Leedus küünib see kulutuste osa 29%ni ja Lätis 32%ni.

Igas Balti riigis moodustavad liha- ja kalatooted rohkem kui kolmandiku toidukorvist. Neljaliikmelise perekonna korral maksab see tooterühm Eestis 122, Lätis 110 ja Leedus 98 eurot kuus.

Selle rühma suurem maksumus Eestis on tingitud värske sealiha ja kala kõrgemast hinnast. Keskmiselt maksab kilo värsket sealiha Eesti poodides 4.90, Lätis 4.50 ja Leedus 3.80 eurot.

Leivast ja teraviljadest koosneva toidukorvi maksumus on aga kõige väiksem Eestis – 46 eurot kuus. Leedu perekond kulutaks kuus sama koguse peale 48 eurot, Läti pere 52.

Selles rühmas on peaaegu kõik tooted kalleimad Lätis − näiteks leib, makaronitooted, riis, kaerahelbed, tatar, manna ja jahu. On ka üks erand – sai –, mille hind on kõige kõrgem Leedus, 1.80 eurot kilo kohta (Lätis 1.60, Eestis 1.30).

Selgus, et vähemalt jaanuaris, mil uuring toimus, ei olnud Eestis võimalik soodushindadelt pea midagi võita.

Arvutustest selgub, et kui Lätis ostab neljaliikmeline perekond soodushinnaga tooteid, võivad nad toidule mõeldud rahast 14% ehk 44 eurot kuus kokku hoida.

Leedu perekond säästaks 23 eurot ehk 8% kuus ja keskmine kokkuhoid Eestis ulatuks 10 euroni ehk 3%ni sellest rahast, mis toidukorvile kulutatakse.

Miks see vahe nii suur on, ei osanud uuringut kommenteerinud Eesti Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi öelda. Küll soovitas ta siiski sooduspakkumistel silm peal hoida.

Toitu jääb üle naabritest kaks korda enam

Eesti inimestel tekib aastas aga leibkonna peale peaaegu poole rohkem toidujäätmeid kui lätlastel ja leedukatel: Eestis 60, Lätis 34 ja Leedus 33 kg. Ka siin peitub üks võimalus kulutusi vähendada.

Eurostati kohaselt moodustavad toidule ja mittealkohoolsetele jookidele tehtavad kulutused Balti riikides leibkonna kulutustest suurima osa. Leedus kulub toidule 26, Lätis 24 ja Eestis 21% sissetulekust. Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt alla 16%.