Kolotsi kitsed avatud talude päeval Foto: Katerina Puusepp

"Sikk teeb suvel oma töö ära ja jõuludeks läheb praeks," rääkis perenaine Merle Leibur. "Ta elu oleks hirmus, sest kui ta töö on tehtud, siis ükski kits ei salli teda, togitakse, lastakse kõige viimasena sööma ja kui väljas sajab, siis ei lasta teda lauta."

Mullune sikk oli aga väga kõva mees. Talvel poegis 30 kitse kolme päeva jooksul. "Mõelge, millist tööd pidi see sikk viis kuud varem tegema," naeris perenaine. Seejärel oli mitu nädalat pausi, enne kui ka viimased kümme kitse poegisid.

Kuna talu on huntide püsieluala, siis kaks aastat tagasi murdis susi ühe kitse pea hoovi peal maha ja kustutas seal kohe ka nälja. Pärast seda võttis pererahvas kaks karjakoera ja rohkem pole neil huntidega muret olnud. Küll aga peaksid nende tallu minevad inimesed oma neljajalgsed sõbrad koju jätma, kuna karjakoerad kaitsevad oma territooriumi lisaks huntidele ka võõraste koerte eest.

Perenaine Merle rääkis, et nende kitsekarjal on ka oma pealik, kes määrab selle, missugune karjaliige mis järjekorras sööma pääseb. Habe ja sarved on aga nii sikkudel kui kitsedel, olenemata soost.

Kolotsi kitsekari annab sada liitrit piima päevas. Nii kitsepiimast kui ka lähedalasuvast talust ostetud lehmapiimast teeb peremees Mart juustu. 95 protsenti toodangust läheb restoranidele ja ülejäänu müüakse maha talus kohapeal.

Juustud küpsevad 3, 6 ja isegi 12 kuud. "Juustuladu on paras jõusaal," naeris perenaine. Iga juustukera tuleb kord nädalas ümber keerata ja ära puhastada. Juustu on laos aga 1500 kg jagu.

Loe ka Maalehe avatud talude päeva blogi!

Foto: Heli Raamets