TÜ botaanikaaed ootab külastajaid nii Muuseumiööl kui järgmise nädala alguses loengule elurikkusest. Foto: Tanel Meos

Rikkust ökosüsteemides peegeldab erinevate elusolendite hulk mingis kohas ehk elurikkus. Näiteks Eesti puisniidult on peopesa suuruselt alalt leitud maailma elurikkuse rekordeid. 

"Kui räägime rikkusest ökosüsteemide uurimise vaatenurgast, siis on meie huvi all elurikkus. See ilus emakeelne sõna tähistab bioloogilist mitmekesisust," ütles Pärtel.
Rikkad ökosüsteemid on Pärteli sõnul püsivamad, need pakuvad inimestele erinevaid hüvesid. Elurikkuse uurimisel ja kaitsmisel on oluline teada, kui paljud võimalikest liikidest on kohal, kui paljud on puudu. Pärtel tõi näite, et puuduva elurikkuse käsitlus pärineb Tartu ülikooli teadlastelt, olles nimetanud selle tumedaks elurikkuseks.
Pärtel on makroökoloogia töörühma juht, tema peamine uurimisvaldkond on bioloogilise mitmekesisuse makroökoloogia. Ta proovib senisest traditsioonilisest käsitlusest kaugemale vaadata ning uurib koosluste evolutsioonilist kujunemist ja maastike ajalugu. Pärteli tööülesanne on töötada välja uusi teooriaid ja meetodeid, tuginedes uudsetele lähenemisnurkadele.
Lisaks töörühma juhtimisele toimetab Meelis Pärtel ajakirju Journal of Vegetation Science ja Applied Vegetation Science.
Loengu elurikkusest peab ta loengusarja "Rikkusest eri teadusalade vaatenurgast" raames.
Järgmisel rikkuse loengul, 27. mail kell 15 Oeconomicumis kõneleb Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. Loengu otseülekannet saab jälgida UTTVs.