Suitsusinki ei soovitata liiga sageli ja suures koguses süüa. Argo Ingver

PAHid ehk polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad liha või kala grillimisel või suitsutamisel, kui näiteks rasv tilgub sütele ja läheb seal põlema. Aga see oleneb ka kuumutamise ajast ja temperatuurist (mida kauem ja kõrgemal temperatuuril kuumutada, seda ohtlikum) ning toidu kaugusest kuumaallikast (väiksem kaugus on ohtlikum).

PAHidest tasub hoiduda seetõttu, et neist 60 protsendil on tuvastatud vähkkasvajaid tekitav toime.

Saasteainete aruandest selgus, et veterinaar- ja toiduamet (VTA) võttis eelmisel aastal toidust PAHide sisalduse määramiseks 33 proovi lihatoodetest ja 12 proovi kalatoodetest. Kolmandik ehk 11 lihaproovi ning üks kalaproov ei vastanud kehtestatud nõuetele. Lisaks on tänavu leitud neli norme ületavat toodet.

„Kahjuks ei selgu lühiaruandest, kui tugevasti olid normid ületatud, aga olukord on tõesti murettekitav,” tõdes Eesti Maaülikooli toidu- ja keskkonna toksikoloogia professor Tõnu Püssa. „Suitsuliha ja -kala sööme ju aasta ringi, grillime lahtistel sütel, millele tilkuva rasva põlemisel tekivad PAHid üsna sageli, lisaks hingame aegajalt PAHidega rikastatud õhku ja joome sellist vett.”

Avalehele
182 Kommentaari