Mõtteid Kersti Kaljulaidi intervjuust:

- Eesti ei ole veel piisavalt lapsesõbralik

- Peagi näeme, et mure maapiirkondade tühjenemise pärast oli asjatu

- On selge, et selline imekaunis maalapp tühjaks ei jää

- Võiksime olla mõnikord ka lihtsalt siiralt õnnelikud

- Iseenesest see kõik ei juhtu, tööd tuleb teha

- Seda, et maal puudub elujõud, räägitakse rohkem Tallinnas

- Elu on sinusoid - rahvaarv läheb alla, selleks et pärast jälle tõusta

- Kas tahaksime praegu, et meil oleks Tammsaare-aegne Eesti?

- Meie püüdlus võiks olla ühendada kõrge elujärg ja üksjagu puhast loodust

- Mina ei tea, mis on see muutumatu hetk, mille säilimist peaks igavesti tahtma

- Ei ole ka jõukamates riikides tingimata kõrgemat õnnenivood kui siin

- Meie kuvand on suurem, kui ise oleme ja olen selle üle uhke

- Asju, mis on rahva hinges õigesti paigas, ei peaks seadusandja reguleerima