Kui palgad ei kerki, jäävad firmad hätta

Eestlaste palk on majandus­analüü­tikute sõnul niru ning peaks igal juhul tõusma. Muidu lihtsalt pole peagi enam kedagi palgata. Enamik ettevõtjaid laiutab aga käsi – kui palka üldse tõsta saab, siis õige pisut.

Ettevõtja Oleg Gross ütleb, et muidugi saaks ta maksta töötajale 2000 eurot kuus. Ainult et siis läheks käive palkadeks ning üle paari kuu ettevõte vastu ei peaks.  

"Kui tahaksime maksta Soome palka, siis peaks meil maksma lihapirukas kaks eurot nagu Soomes!" põrutab ta. "Praegu, kus piruka hind on 25 senti, ei ole see kuidagi võimalik."

Statistiline keskmine brutopalk on Eestis aastaga roninud ülespoole 53 euro võrra - mullu esimeses kvartalis oli see 847 eurot, tänavu 900. See annab tõusuks pisut üle viie protsendi.

Isegi keskmise palga puhul ei saa sellist tõusu ülearu suureks pidada, veel vähem parandab see väiksemapalgaliste elujärge - ainuüksi teenused on eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti kallimaks läinud.

"Väiksema sissetulekuga inimesi, kelle peamised kulud on toidule ja eluasemele, tabas kriisiaegne hinnatõus rängalt," selgitab majandusanalüütik Maris Lauri. "Neil läks elu kolmandiku võrra kallimaks, nad ei ela madala palgaga töötades enam ära."

Majandusanalüütik Heido Vitsur ütleb, et praegu on tavalisel inimesel kaks võimalust: õppida ümber ja minna tasuvamale tööle või lahkuda Eestist.

Vitsur selgitab, et suur osa ettevõtteid ei saa palka tõsta, sest nad konkureerivad Aasiast toodud kaupadega. "Paljud ettevõtted on väga väikesed ja teevad odavat tööd, ning ükskõik kes Eestisse tuleb, tal piisab maksta ainult 20 protsenti rohkem, et saada parem tööjõud endale," räägib Vitsur. Tema sõnul valitseb Eestis ikka veel arusaam, et juht peab sõitma Audi A8ga ja puhkama, kus hing ihaldab. "Nad oskavad inimestest viimase nii välja pigistada, et neil kaob eluisugi ära. Me talume ja õigustame väga suurt ebavõrdsust," ütleb Vitsur, kelle sõnul pandi praegustele madalatele palkadele alus juba aastate eest.